Soja

‘Soja ajalugu’

Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest, lõhnast ega välisest atraktiivsusest, saab sojatoodete kasulikkust tutvustada eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Soja pole mingi müstiline imerohi, vaid tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada selle tarbimise üle.

Sojatoodete kasulikkus on ilmselge ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: „Kõik mõõdukas on tervislik“. 25 g sojavalku päevas on piisav kogus organismi varustamisel õiget tüüpi valkudega.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937. kuni 1941., kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada. Alates 2005.a. on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.

 

Soovitused algajale sojakasvatajale:

1. Soja kasvatamiseks vali neutraalse mullareaktsiooniga lõunakallakuga põld, mis kevadel varem soojeneb,
2. Põld peaks olema suhteliselt umbrohupuhas, sest umbrohtu tuleb tõrjuda mehaaniliselt, kuna veel pole leitud efektiivselt mõjuvaid herbitsiide,
3. Külva esimesest külvivõimalusest nädal hiljem, sest siis saad veel kord tärkavad umbrohud hävitada,
4. Võimalusel inokuleeri seeme bakterpreparaadiga (juuremügarate moodustamiseks sojale vajalikku Rhizobium bakterit Eesti mullad ei sisalda), see võte suurendab saaki kirjanduse andmetel kuni 25%,
5. Väetiseks vali vähese lämmastikuga PK-väetis,
6. Külviviis laiarealine (45-50 cm), tihedus reas 15-20 idanevat seemet jooksvale meetrile, st 30-40 seemet m2-le ehk 6-8 g/ m2-le ehk 60-80 kg/ha olenevalt sordist.

Edasi pole muud, kui tõrju maltsa ja oota saagi valmimist, sest oma tugeva juurestikuga saab soja kõik kasvuks vajaliku mullast kätte.

Lea Narits, Maia Raudseping – Jõgeva Sordiaretuse Instituut teadurid

Täna toimus Jõgeva Sordiaretuse Instituudis esimene soja saagikoristus kombainiga.

Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandžuurias (Kirde-Hiinas).  Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eritipalju retsepte pärit just Aasia köögist.

Üks legend pajatab, et Põhja-Hiinas ringi rändavad nälginud talumehed leidsid metsikult kasvavaid taimi hernetaoliste teradega.

Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a). Teda tuntakse “Hiina põllumajanduse isana”.  Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit – Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India.

Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja tähtsusest räägivad ka talle antud nimed:  Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind.

Euroopasse saabus soja 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimused ei olnud sojakasvatuseks rahuldavad. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmehest rändur Samuel Bowen, kes tõi sojaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765.

Ameerikasse jõudis sojauba 18 sajandil ja üldse mitte toiduainena vaid teda kasutati laevade ballastina.

Erinevaid sojatooteid kasutati juba iidsel ajal ka tõhusate ravivahenditena.