Soja

Archive for the ‘Soja kasulikkus’ Category

1. septembril 2010 valmis Eestis kasvatatud sojaoast esimene sojapiim – ja seda Eesti Sojaliidu kontori köögis.

Üllatavalt olid Eestis kasvatatud sojaoa maitseomadusted palju paremad kui teistest sojaubadest valmistatud sojapiimal. Arvamus võib olla subjektiivne, aga nii ta oli. Oad olid leotades juba lõhnavamad ja läksid sama suureks kui Risenta sojaoad. Piim säras, nagu ta oleks tehtud pärlipulbrist.

Eestimaist sojauba katsetab põllu peal ka Jõgeva SAI (Sordiaretusinstituut) – seal külvati kevadel maha 0,3 ha kohaliku “HTT Saaremaa” sordi seemne sojaube ja kohe-kohe on neil ka saak koristatud.

Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012-ks aastaks.

Kui te jälgite meie tegemisi, siis saate ka näha seda päeva, millal eestimaine soja müügile tuleb.

Kõike loomulikku ja looduslikku on lihtne kasutada ja sobitada oma igapäeva ellu! Näiteks olen igal erineval moel tarbinud goji marju ja macat umbes neli kuud, goji marju küll kindlasti rohkem koguseliselt. Goji marjad võlusid mind oma väga naturaalse ja puhta maitsega momentselt.

Hiljuti avastasin, et minu probleemne, väga kuiv nahk on tundmatuseni siledaks muutunud. Eriti käed ja jalad, ainevahetus toimib normaalselt, silmad ei ole enam kuivad ega kipita ka pärast pingutust. Külastades oma arsti, kes diagnoosib minu vananevaid organeid, selgus, et mõned probleemid on isegi aastaga paranenud!

Ma ei häbene öelda, et seda minu eas! Mul on kerge, mõnus askeldada ringi ja ma ei pea raadiot või telekat valjuks keerama, et oma muremõtteid unustada.

Kindlasti aitab mind enamvähem õige toiduvalik – peaaegu taimne, õiged rasvad, õiged suhkrud ja soolad. Lisaks imelised sojapiimatooted, goji marjad ja maca igal päeval. Olen väga õnnelik!

Pakun mõned nipid toidulaua mitmekesistamiseks ja oma tervise eest hoolitsemiseks.

Siin olen kasutanud Sille kaerapätside retsepti, lisaks 2tl macapulbrit, peotäis värsket peenestatud tüümiani (kuivatatud ürti 1sl) ja pisut Herbamare ürdisoola. Kui soovid pisut magusamaitselist, siis lisa 1sl vedelat mett/heledat siirupit vm. Mina lisasin 1sl võilillesiirupit.

Sega niiske käega kõik hoolikalt kokku ja rulli suure ahjuplaadi suuruseks, kahe küpsetuspaberi vahel. Sobita alumise paberiga tainas küpsetusplaadile, viimistle ääred. Lõika noaga tükikesteks nagu ise soovid – kas suutäite viisi või  erineva kujuga. Muidugi võid pärast rullimist ka erineva kujuga küpsiste kuju anda tainale ja siis need üksikult tõsta plaadile.

Küpseta 180 kraadilises ahjus ca 10 min ehk kuni küpsetis on krõmpsuvaks küpsenud, krõmpsus oleneb aga sellest, kui õhukeseks rullid! Vaatamata krõpsusele on küpsetis igale hambale sobiv!

See lisaväärtust saanud küpsetis sobib vahepalaks, suupiste aluseks, jogurtikreemist dipikastme sisse kastmiseks, tofukreemi ja maasikaga – nii kuidas meeldib.

Maca annab fantastilise maitse  küpsetisele.

SOOVITUS Teile, kes Te lisaks loomsele olete menüüsse lülitanud ka sojatooteid, mis on väga tark tegu: Lisa tainasse õli asemel 50-100g võid ja 1-2 kanamuna. Edasi toimi eelneva soovituse järgi!

Praegu on aedades kõikvõimalikku rohelist ja muudki värvi head, kasutage seda! Kui omal aeda pole, tehke sõbrale või tuttavale väike visiit või siis jalutage läbi metsast või turult.

Karulauk sai juba otsa, veel on aga nurmenukku, igavesti noort naati, orasheina, kortslehte, teelehte. Juba raatsin võtta piparmünti, melissi, punet. Iga päevaga annab loodus midagi juurde! Neid kõiki sobib okarapihvide ja pannkookide või vormide ning kastmete hulka lisada.

Merike Tärk

Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest sojas leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toodetud naisuguhormoonidega. Eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. Soja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetust.

Osteoporoosi ja südame- ning veresoonkonnahaiguste riskid kasvavad. Epidemioloogilistes uuringutes on näidatud soja isoflavoonide positiivne mõju luustikule (isoflavooni toimet võimendab sojas leiduv tsink) ja südamele.

Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna, soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, seal hulgas:

• luude hõrenemine
• südame- ning veresoonkonnahaigused
• vähk
• seedehaigused

Osteoporoos (luude hõrenemine)

Soja kaitseb luude hõrenemise eest, temas on ühendeid (isoflavoonid ja Zn), mis kindlustavad kaltsiumi salvestumise luukoes. Sojas leiduvad isoflavoonid, mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka natuke kasvatada.

Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima umbes 50-90 mg isoflavoone päevas. Sellises koguses isoflavoone leidub 100g sojaoas, sojajogurtis võib leiduda kuni 20mg isoflavoone.

Veresoonkonnahaigused

Soja mõjub positiivselt südamele ja veresoontele.
Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni ja alandavad kolesteroolitaset veres. Seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse.
Soja on kõige valgurikkam kaunvili ja soja taimne valk on inimorganismile kergesti omastatav. Hoolitsedes, et organism saaks sojatoite, kaitseme me teda südame- ja veresoonkonnahaiguste eest.

Menopaus

Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Sojatooted on naistele asendamatud ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Menopausiga kaasnevad klimakteersed vaevused on tingitud just meessuguhormooni taseme tõusust organismis. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase.

Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliini taset. Tänu oma rasva ja  valgurikkusele, on sojas vähe süsivesikuid. Sojatooted võib arstiga konsulteerimisel lülitada diabeetikule sobiva dieedi menüüsse, seda enam, et sojapiimatooted ei sisalda kolesterooli ning neis on tervislik taimse rasva sisaldus – madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest.

Soja on kõige valgurikkam teravili ning sojavalk on inimorganismile kõige paremini omastatav. Oma struktuurilt on sojavalk sarnane loomse valguga, kuid ta ei sisalda kolesterooli!.

Soja on ühtlasi ainus valk, mis lahustub vees. Suurele valgusisaldusele vaatamata on sojas vähe süsivesikuid, seega on soja asendamatu toiduaine diabeetikutele.

Kuna vahel inimesed seostavad sojatooteid geneetiliselt muundatud toodetega (GMO), siis avaldame meil müüdavate Risenta sojaubade kvaliteedi sertifikaadi.

See sertifikaat tõendab, et meil müüdavad sojaoad ei ole geneetiliselt muundatud.

Certificate for Soy beans
RISENTA SOLLENTUNAHOLMSVÄGEN 13-15 S-192 78 SOLLENTUNA SWEDEN phone +46 8 586 27 500 fax +46 8 611 53 66
Product specification for:	Soya beans
Article number:	120589 (25kg), 120588 (1ton), 120550 (12×1kg), 070620 (6×500g)
Issued date:	11/5/08
Approved by:	Monica Demorior, Quality Manager
Product:	soya beans
Quality Grade:	grade 1
Variety:	white hylum
Size/count:	8mm
Composition:	99,5% soya beans
Organoleptic standard:
Apperance, flavour, texture:	Small, round and light brown in colour. Free flowing and free from foreign taint, mould and infestation
Raw materials requriments:
	The raw material shall comprise soya beans, which shall display good characteristic flavour, odour and texture. The supplier shall on buyer’s request provide assurance that the soya beans have been grown in accordance with good agricultural practice. Pesticides The supplier shall provide assurance that the soya beans do not contain pesticide residues exceeding EU maximum levels. Irradiation Use of raw material or ingredients processed by irradiation is not accepted. GMO The product is not allowed to be of GM-origin. If risk for cross-contamination of GM-product excist, the supplier is requested to inform Risenta AB in writing. (Seda toodet ei lubata meile tarnida geneetiliselt modifitseeritud (GMO) tootena. Kui eksisteerib GM toote ristsaastumise risk, siis peab tarnija sellest Risenta AB firmat kirjalikult teavitama.) Allergens For every product delivered to Risenta the document 2.9.4 Risenta Allergen Declaration must be filled in. See attached document.
Microbiological standards
Total plate count	max log 6 – cfu/g
Moulds	max log 4 – cfu/g
Yeast	max log 4 – cfu/g
Colifroms	cfu/g
E.coli	cfu/g
Salmonella	negative in 25 gram
Chemical Standards
Moisture	max 14%
Aflatoxin B1	ppb
Aflatoxin B1, B2, G1, G2	ppb
Ochratoxin A	ppb
Preservative SO2	ppm
Peroxide	meq/kg fat
Free fatty acids	%
Tolerance of defects
Broken/splits	max 1%
Damaged	max 1%
Forign material	max 0.1%
Sclerotinia	none
Discoloration	%
Requirements:
	All analyses shall be performed according to approved analytical methods (e.g. AOAC, ISO, FAO/Codex).
	Sampling shall be in accordance with the FAO/WHO Codex Alimentarius Sampling Plans for Pre-packed Foods (1969, AQL-6.5, CAC/RM 42-1969).
	Product shall be in accordance with EU legislation.

Luukadu ehk osteoporoos nõrgendab luid muutes nad hapraks ja kergesti murduvaks. Inimesele võib luumurd saatuslikuks saada, sest puusamurrust paranevad vaid pooled ning pooled jäävad sõltuma abivahendeist või teistest inimestest.

Põhjamaades on luukadu levinud haigus, kuigi toit sisaldab tavaliselt küllaldaselt kaltsiumi ja ka kaltsiumi tablettide söömine on populaarne.

Luustik on pidevalt uuenev kude. Vana luu lahustub ja uus tekib asemele. Üleminekuaastate järgselt on see tasakaal tugevasti luu hävinemise suunas nihkunud ja luustik nõrgeneb kiiresti. Naine kaotab aastas 1 -3 % oma luumassist.

Nõrgenemine on tingitud östrogeenide vähenemisest. Viimased parandavad organismi kaltsiumtasakaalu. Nad takistavad vana luud õgivaid rakke ja ergutavad uut luud moodustavaid rakke.

Aasias on luukadu harvaesinev haigus, kuigi teoreetiliselt peaksid sealsed inimesed kuuluma riskigruppi. Seda juba tänu oma haprale kehaehitusele ja sellele, et võrreldes soomlastega saavad nad vaid kolmandiku osa kaltsiumist.

Põhjuseks on Aasia rahvaste poolt toidust saadavad taimsed östrogeenid, isoflavoonid. Isoflavoonid on kaunviljades,  esinevad ainerühmad, millel on hormoonidele, vitamiinidele ja antioksüdantidele sarnaseid omadusi. Inimese poolt toiduks tarvitatavatest taimedest on märkimisväärsel hulgal isoflavoone vaid sojaubades.

Isoflavoonid tugevdavad luustikku

Teadlased on uurinud sojauba, et selgitada, missugused temas leiduvad ained tagavad sellise efekti. Katseid tehti tavalise soja ja sojaga, millest olid isoflavoonid eraldatud. Tulemused üllatasid: soja, milles isoflavoone polnud, halvendas kolesterooliarvu, isoflavoonidega soja parandas seda. Teine uurimus näitas, et vaid isoflavoonidega soja suurendas luutihedust. Algas süstemaatiline isoflavoonide mõju uurimine luustikule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et soja looduslikud isoflavoonid takistavad luustiku nõrgenemist, parandavad kaltsiumi sidumist luudesse ja kaltsiumi tasakaalu organismis.  Soja isoflavoonid ongi selgitus sellele, et Aasias püsivad luud tugevad vähese kaltsiumi tarbimise juures.

Mis teeb soja nii eriliseks toiduaineks?

Soja on väga valgurikas ja tema aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele.

Toetudes Valio poolt läbiviidud uuringutele on Eestis ligi 100 000 inimest kes ei talu lehmapiima.  Sojaubadest valmistatud sojapiim on nendele asendamatuks alternatiiviks.

Sojapiim on kergesti seeditav ja aitab suurendada jõudu ja võimaldab rohkem lihasenergiat dieedi ajal.

Soja tooted on raviomadustega – neil on kolesterooli langetav toime. Nad kaitsevad aju,  aeglustades aju vananemise protsesse.

Sojal on peavalu ja põletikulisi protsesse vähendav toime.

Taimetoitlastele on sojapiim heaks valgu ja rasva allikaks.

Sojaubades sisalduv rasv kujutab inimorganismi jaoks väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane oliiviõliga – madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete – linool ja alfa-linoleenhappe vahekord.

Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele soodustades kaltsiumi jäämist luudesse.

Ojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini mille vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Sojas on suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul.

Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.

Toitumisteadlased soovitavad päevas tarvitada 100-300g sojapiima või sojapiimatooteid. Sojapiima väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.

Sojatoodete regulaarne söömine:

* alandab märgatavalt vere kolestoroolisisaldust
* parandab südametegevust
* mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt
* soodustab seedimist
* lagundab sapikive ja aitab ära hoida uute kivide teket
* reguleerib veresuhkru sisaldust ja insuliini tootmist
* vähendab vähki haigestumise ohtu
* menopausis korvab edukalt looduslikke östrogeene
* aitab ära hoida osteoporoosi;
* seob ja viib välja mürkaineid:
* tugevdab närvisüsteemi
* sisaldab heas vahekorras omega-3 ja omega-6 rasvhappeid.

Sojauba sisaldab keskmiselt:

Valku 28-45%
Taimset rasva 16-23%
Süsivesikuid 14-20%
Toorkiudu 5-9%
Mineraale 3-6%