Soja

‘Soja kasulikkus’

Paljud seedetrakti häired on põhjustatud laktoositalumatusest. Laktoos moodustab imetajate piimast umbes 5 protsenti. Laktoosi lahustamiseks vajab meie organism glükoosi ja galaktoosi laiali jagamist, milleks omakorda on vajalik ensüüm nimega laktaas – see on vastutav ainevahetuse eest.

Kui nimetatud ensüümi ei esine või pole selle hulk piisav, võib organismis mitte lõhustuv laktoos põhjustada seedetraktis erinevaid vaevusi, mille võibki kokku võtta koondnimetuse alla laktoositalumatus.

Laktoositalumatuse sümptomid

Tekivad pärast piima sisaldavate toiduainete tarbimist.

Lastel:

• Äkiline kõhulahtisus happelise lõhnaga väljaheitega
• Kõhupuhitused
• Pärakuümbruse punetus
• Ärrituvus, unetus ja tujulangus pärast toitmist

Täiskasvanutel:

• Kõhupuhitus ja gaasivalud
• Kaalulangus
• Kõhulahtisus
• Gaasid ja halb enesetunne pärast piimatoodete tarbimist

Laktoositalumatuse diagnostika

Võimalikud on erinevad viisid diagnoosi leidmiseks:

• laktoositalumatuse test,
• piimatoodete välja jätmine menüüst
• kliiniline proov organismi ärritamiseks laktoosi üleannustamisega.
• Ka võib laktoositalumatust tuvastada väljahingatavast õhust vesinikusisaldust või väljaheite suhkrusisaldust uurides.
• Üks dignostikavorme on ka peensoole biopsia.

Taimsed piimad ja laktoositalumatus

Taimset päritolu piimad, mis laktoosi ei sisalda, on parim võimalus laktoositalumatuse käes kannatavate patsientide toidusedeli rikastamiseks. Sobivat piima võib saada nii riisist, sarapuupähklist, kaerast või mandlist. Mõnedes kauplustes on sobivad piimad ka müügil.

Eraldi äramärkimist tasub üha rohkem kaasaegses toitumises populaarsust võitev sojapiim, mis sisaldades kõiki asendamatuid amiinohappeid on eriti hea loomset piima asendama. Taimsed piimad on kolesteroolivabad.

Laktoositalumatuse erinevad vormid

Vanus, rass, tekkemoment ja haiguse tugevus võimaldavad laktoositalumatust jagada erinevatesse kategooriatesse.

• Sünnipärane talumatus – see on kaasasündinud vaevus, mille korral seedetrakti seinal puudub laktaas. Sagedasem on see aafrika ja aasia päritolu inimeste puhul ning sümptomid on märgatavad juba varases eas.
• Esmane talumatus – võib välja lüüa ükskõik millisel eluetapil, ehkki enamasti ilmneb juba lapseeas. Laktaasi puudulikkuse tase võib olla erinev ning sellest lähtuvalt varieerub ka sümpomite tugevus peaaegu märkamatust kuni ränkadeni. Haigus areneb pidevalt.
• Teisene talumatus – see on mööduv haigusnäht, mis tuleneb laktaasi ajutisest vähenemisest peensoole seinal, enamjaolt seedetrakti põletikuste protsessude või, mõningate ravimite tarbimise tagajärjel.

Laktoositalumatuse ravi:

• Piimatoodete välja lülitamine menüüst
• Loomsete piimatoodete asendamine taimsetega
• Kaltsiumipreparaatide manustamine
• Laktaasi asendusensüümi kasutamine

Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest, lõhnast ega välisest atraktiivsusest, saab sojatoodete kasulikkust tutvustada eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Soja pole mingi müstiline imerohi, vaid tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada selle tarbimise üle.

Sojatoodete kasulikkus on ilmselge ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: „Kõik mõõdukas on tervislik“. 25 g sojavalku päevas on piisav kogus organismi varustamisel õiget tüüpi valkudega.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937. kuni 1941., kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada. Alates 2005.a. on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.

 

Soovitused algajale sojakasvatajale:

1. Soja kasvatamiseks vali neutraalse mullareaktsiooniga lõunakallakuga põld, mis kevadel varem soojeneb,
2. Põld peaks olema suhteliselt umbrohupuhas, sest umbrohtu tuleb tõrjuda mehaaniliselt, kuna veel pole leitud efektiivselt mõjuvaid herbitsiide,
3. Külva esimesest külvivõimalusest nädal hiljem, sest siis saad veel kord tärkavad umbrohud hävitada,
4. Võimalusel inokuleeri seeme bakterpreparaadiga (juuremügarate moodustamiseks sojale vajalikku Rhizobium bakterit Eesti mullad ei sisalda), see võte suurendab saaki kirjanduse andmetel kuni 25%,
5. Väetiseks vali vähese lämmastikuga PK-väetis,
6. Külviviis laiarealine (45-50 cm), tihedus reas 15-20 idanevat seemet jooksvale meetrile, st 30-40 seemet m2-le ehk 6-8 g/ m2-le ehk 60-80 kg/ha olenevalt sordist.

Edasi pole muud, kui tõrju maltsa ja oota saagi valmimist, sest oma tugeva juurestikuga saab soja kõik kasvuks vajaliku mullast kätte.

Lea Narits, Maia Raudseping – Jõgeva Sordiaretuse Instituut teadurid

Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ja osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüst. Sojapiim on heaks valgu- ja rasvaallikaks taimetoitlastele ning alternatiiviks neile, kes ei talu lehmapiima. Kuid kas imeubadel on ka teine külg?

Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde Hiinast Mandžuuriast, kust ta levis edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba 18. sajandil.

Sõna “soja” pärineb hiinakeelsest terminist “šu” mis tähendab “suurt uba”. Seda sõna kasutati hiina keeles juba 11. sajandil enne meie aega. Sojat mainiti esimest korda kirjalikes allikates Hiina imperaatori Chen Nungi (2800 e.m.a) poolt, keda tuntakse ka tee leiutaja ja Hiina põllumajanduse isana.
Soja kasulikud omadused

Sojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega ja inimene omastab sellest kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini, mida me tunneme ka lisaainena E322. Seda E-ainet toodetaksegi nii meditsiiniliste preparaatide kui ka toiduainetetööstuse jaoks (emulgaator) põhiliselt sojast. Letsitiini vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Tartu ülikooli biokeemia instituudi emeriitdotsent Tiiu Vihalemma sõnul langetab sojavalk koos letsitiiniga teatud määral vere kolesterooli taset ning soja kiudained seovad sapphappeid sooles, mis viib selleni, et uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama kolesterooli (sapphappeid, aga ka kortikosteroide ja suguhormoone sünteesib inimorganism lähtuvalt kolesteroolist). „See tähendab, et verest korjatakse liigset kolesterooli tagasi maksa – see on loomulik kolesterooli taseme langetamise tee,“ ütles Vihalemm.

Kuivatatud sojaubade valgusisaldus võib tõusta kuni 45%-ni ning sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab aminohappeid, mis aitavad suurendada jõudu ja annavad ka dieedi ajal rohkelt lihasenergiat. Tänu suurele valgukogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul. Sojas on arvestatav kogus vitamiine B6 ja K ning rauda, magneesiumi, fosforit ja tsinki.

Sojakaupmeeste sõnul aitavad sojaproduktid ennetada eesnäärme- ja rinnavähki, vähendada südamehaiguste riski, hõlbustavad kaltsiumi sidumist luudesse ja tasakaalustavad naiste menstruaaltsüklit. Sojakriitikud süüdistavad imeube aga kõikvõimalikes pattudes.

Vastuoluline soja

Sojaoad sisaldavad isoflavoone, mis on inimesele fütoöstrogeeni allikaks; viimane on aga oma toimelt sarnane naissuguhormooni östrogeeniga. Kuigi veebikommentaariumides väidetakse surmkindlalt, et soja viib naiste hormonaalse tasakaalu paigast ja põhjustab rinnavähki, ei ole teadlased selles sugugi veendunud. Sojatooteid normaalkogustes tarbides ei tohiks fütoöstrogeen uuringute kohaselt inimestes füsioloogilisi reaktsioone esile kutsuda.

Fütoöstrogeeni kõrge sisalduse tõttu on mitmed uuringud püstitanud hüpoteesi, et sojaubade söömine võib mõjutada meeste testosteroonitaset. Eelmisel aastal tehtud koondanalüüs 15 platseebo-kontrolliga uuringu kohta näitas aga, et sojatoidud ei mõjuta meeste testosteroonikontsentratsiooni; teine uuring kummutas aga müüdi soja kahjulikust mõjust seemnerakkudele.

Kõige rohkem pelgavad inimesed aga geenmuundatud ehk GMO-soja ning selle mõju tervisele ja keskkonnale. Kui veel 1997. aastal moodustas geenmuundatud soja alla 10% maailma suurima sojatootja Ameerika Ühendriikide kogutoodangust, siis eelmisel aastal oli see näitaja koguni 93%.

Euroopas on GMO-soja märgistatud

Toomas Eelrand Eesti Sojaliidust ütles, et Eestis müüdavad sojaoad on Rootsi firma Risenta pakendatud ja peamiselt tuleb nende tooraine Kanadast, mis on tuntud oma GMO-vastasusega. Maheube müüvad ökopoed ja need on imporditud põhiliselt Saksamaalt.

Eelranna sõnul kehtivad Euroopa liidus reeglid, kus geenmuundatud soja ei tohi inimtoiduks kasutada või siis peab olema pakendil vastav märge. „Me kasutamegi Risenta sojaube, kuna tegu usaldusväärse firmaga. Maailmas leidub igasuguseid firmasid ja seetõttu on oluline usaldusväärne parner, et eestlase toidulauale ei satuks GMO-soja,“ ütles Eelrand.

Eelranna sõnul kasvatatakse soja ka Eestis. Lisaks kümnekonnale peamiselt oma tarbeks soja kasvatavale talunikule külvas Jõgeva Sordiaretusinstituut eelmisel kevadel 0,3-le hektarile katseks maha “HTT Saaremaa” sordi seemet. „Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta, kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012. aastaks,“ oli Eelrand optimistlik.
Tarbime soja kaudselt

Valdav osa maailma sojast jõuab inimeste toidulauale aga pigem kaudselt – sojaubadest eemaldatakse rasvad, oad röstitakse ning saadud kõrge valgusisaldusega toit söödetakse erinevatele põllumajandusloomadele – näiteks kanadele, kalkunitele ja sigadele.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel toodeti maailmas 2008. aastal veidi üle 230 miljoni tonni sojaube. Maailma peamised sojatootjad on Ameerika Ühendriigid (32%), Brasiilia (28%), Argentiina (21%), Hiina (7%) ja India (4%).

USA rahvuslik sojalabor väidab, et sojaube kasvatades suudetakse toota ühe hektari kohta kaks korda rohkem valku kui ükskõik millise teise aed- või teraviljaga, 5-10 korda rohkem, kui annaks samal alal piimakarja kasvatamine ja kuni 15 korda rohkem kui hektaril lihakarja kasvatades. Kuigi tegemist ei ole sõltumatu laboriga, ei pruugi väide tõest väga kaugel olla – näiteks ühe kilogrammi sealiha kasvatamiseks kulub 4-5 kilo sööta ja see tuleb ju ka kusagil kasvatada.

Eelranna sõnul kasutataksegi 90% maailmas toodetud sojaubadest loomatoiduks. „Loomakasvatus koormab keskkonda mitu korda enam kui taimekasvatus. Seega – kui asendada loomne proteiin, mida inimesed vajavad, sojast saadavaga, peaks vähenema vajadus loomi kasvatada,“ ütles Eelrand.

Mida sojast veel tehakse?

Lisaks inimese toidule ja loomasöödale kasutatakse sojaube ka näiteks seepide, õlide, kosmeetikumide, vaikude, biolaguneva plastiku, tindi, rasvakriitide, lahustite ning riiete valmistamiseks. Viimase kümne aasta jooksul on sojaube kasutatud ka kääritusvahendina viinatööstuses. Ameerika Ühendriikides on sojauba aga peamine biodiisli allikas, andes 80% sealsest biodiisli toodangust.

Viljakatel rohumaadel toidukõlbulike viljade kasvatamine biokütuse tootmiseks ei ole tegelikult keskkonna seisukohast just parim mõte – see tekitab „süsinikuvõlga“, kuna sellise kütuse olelustsükli jooksul eritub kümneid kordi rohkem kasvuhoonegaase kui see sama kütus suudab ära hoida fossiilsete kütuste asendamisega.

Keskkonnaorganisatsioonid nagu Greenpeace ja WWF on juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et üha laienev sojakasvatus on Brasiilias põhjustanud suures mahus Amazonase vihmametsade hävitamist ning ajendab seda tulevikus veelgi.

Eelnevat arvestades tekib aga küsimus, kui mõistlik on autode ja loomade “laadimine” väärtusliku toiduainega olukorras, kus inimestel endilgi toiduga kitsas käes on.

Artikkel ilmus portaalis Bioneer.ee, autor Martin Eek.

1. septembril 2010 valmis Eestis kasvatatud sojaoast esimene sojapiim – ja seda Eesti Sojaliidu kontori köögis.

Üllatavalt olid Eestis kasvatatud sojaoa maitseomadusted palju paremad kui teistest sojaubadest valmistatud sojapiimal. Arvamus võib olla subjektiivne, aga nii ta oli. Oad olid leotades juba lõhnavamad ja läksid sama suureks kui Risenta sojaoad. Piim säras, nagu ta oleks tehtud pärlipulbrist.

Eestimaist sojauba katsetab põllu peal ka Jõgeva SAI (Sordiaretusinstituut) – seal külvati kevadel maha 0,3 ha kohaliku “HTT Saaremaa” sordi seemne sojaube ja kohe-kohe on neil ka saak koristatud.

Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012-ks aastaks.

Kui te jälgite meie tegemisi, siis saate ka näha seda päeva, millal eestimaine soja müügile tuleb.

Kõike loomulikku ja looduslikku on lihtne kasutada ja sobitada oma igapäeva ellu! Näiteks olen igal erineval moel tarbinud goji marju ja macat umbes neli kuud, goji marju küll kindlasti rohkem koguseliselt. Goji marjad võlusid mind oma väga naturaalse ja puhta maitsega momentselt.

Hiljuti avastasin, et minu probleemne, väga kuiv nahk on tundmatuseni siledaks muutunud. Eriti käed ja jalad, ainevahetus toimib normaalselt, silmad ei ole enam kuivad ega kipita ka pärast pingutust. Külastades oma arsti, kes diagnoosib minu vananevaid organeid, selgus, et mõned probleemid on isegi aastaga paranenud!

Ma ei häbene öelda, et seda minu eas! Mul on kerge, mõnus askeldada ringi ja ma ei pea raadiot või telekat valjuks keerama, et oma muremõtteid unustada.

Kindlasti aitab mind enamvähem õige toiduvalik – peaaegu taimne, õiged rasvad, õiged suhkrud ja soolad. Lisaks imelised sojapiimatooted, goji marjad ja maca igal päeval. Olen väga õnnelik!

Pakun mõned nipid toidulaua mitmekesistamiseks ja oma tervise eest hoolitsemiseks.

Siin olen kasutanud Sille kaerapätside retsepti, lisaks 2tl macapulbrit, peotäis värsket peenestatud tüümiani (kuivatatud ürti 1sl) ja pisut Herbamare ürdisoola. Kui soovid pisut magusamaitselist, siis lisa 1sl vedelat mett/heledat siirupit vm. Mina lisasin 1sl võilillesiirupit.

Sega niiske käega kõik hoolikalt kokku ja rulli suure ahjuplaadi suuruseks, kahe küpsetuspaberi vahel. Sobita alumise paberiga tainas küpsetusplaadile, viimistle ääred. Lõika noaga tükikesteks nagu ise soovid – kas suutäite viisi või  erineva kujuga. Muidugi võid pärast rullimist ka erineva kujuga küpsiste kuju anda tainale ja siis need üksikult tõsta plaadile.

Küpseta 180 kraadilises ahjus ca 10 min ehk kuni küpsetis on krõmpsuvaks küpsenud, krõmpsus oleneb aga sellest, kui õhukeseks rullid! Vaatamata krõpsusele on küpsetis igale hambale sobiv!

See lisaväärtust saanud küpsetis sobib vahepalaks, suupiste aluseks, jogurtikreemist dipikastme sisse kastmiseks, tofukreemi ja maasikaga – nii kuidas meeldib.

Maca annab fantastilise maitse  küpsetisele.

SOOVITUS Teile, kes Te lisaks loomsele olete menüüsse lülitanud ka sojatooteid, mis on väga tark tegu: Lisa tainasse õli asemel 50-100g võid ja 1-2 kanamuna. Edasi toimi eelneva soovituse järgi!

Praegu on aedades kõikvõimalikku rohelist ja muudki värvi head, kasutage seda! Kui omal aeda pole, tehke sõbrale või tuttavale väike visiit või siis jalutage läbi metsast või turult.

Karulauk sai juba otsa, veel on aga nurmenukku, igavesti noort naati, orasheina, kortslehte, teelehte. Juba raatsin võtta piparmünti, melissi, punet. Iga päevaga annab loodus midagi juurde! Neid kõiki sobib okarapihvide ja pannkookide või vormide ning kastmete hulka lisada.

Merike Tärk

Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest sojas leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toodetud naisuguhormoonidega. Eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. Soja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetust.

Osteoporoosi ja südame- ning veresoonkonnahaiguste riskid kasvavad. Epidemioloogilistes uuringutes on näidatud soja isoflavoonide positiivne mõju luustikule (isoflavooni toimet võimendab sojas leiduv tsink) ja südamele.

Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna, soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, seal hulgas:

• luude hõrenemine
• südame- ning veresoonkonnahaigused
• vähk
• seedehaigused

Osteoporoos (luude hõrenemine)

Soja kaitseb luude hõrenemise eest, temas on ühendeid (isoflavoonid ja Zn), mis kindlustavad kaltsiumi salvestumise luukoes. Sojas leiduvad isoflavoonid, mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka natuke kasvatada.

Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima umbes 50-90 mg isoflavoone päevas. Sellises koguses isoflavoone leidub 100g sojaoas, sojajogurtis võib leiduda kuni 20mg isoflavoone.

Veresoonkonnahaigused

Soja mõjub positiivselt südamele ja veresoontele.
Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni ja alandavad kolesteroolitaset veres. Seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse.
Soja on kõige valgurikkam kaunvili ja soja taimne valk on inimorganismile kergesti omastatav. Hoolitsedes, et organism saaks sojatoite, kaitseme me teda südame- ja veresoonkonnahaiguste eest.

Menopaus

Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Sojatooted on naistele asendamatud ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Menopausiga kaasnevad klimakteersed vaevused on tingitud just meessuguhormooni taseme tõusust organismis. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase.

Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliini taset. Tänu oma rasva ja  valgurikkusele, on sojas vähe süsivesikuid. Sojatooted võib arstiga konsulteerimisel lülitada diabeetikule sobiva dieedi menüüsse, seda enam, et sojapiimatooted ei sisalda kolesterooli ning neis on tervislik taimse rasva sisaldus – madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest.

Soja on kõige valgurikkam teravili ning sojavalk on inimorganismile kõige paremini omastatav. Oma struktuurilt on sojavalk sarnane loomse valguga, kuid ta ei sisalda kolesterooli!.

Soja on ühtlasi ainus valk, mis lahustub vees. Suurele valgusisaldusele vaatamata on sojas vähe süsivesikuid, seega on soja asendamatu toiduaine diabeetikutele.

Kuna vahel inimesed seostavad sojatooteid geneetiliselt muundatud toodetega (GMO), siis avaldame meil müüdavate Risenta sojaubade kvaliteedi sertifikaadi.

See sertifikaat tõendab, et meil müüdavad sojaoad ei ole geneetiliselt muundatud.

Certificate for Soy beans
RISENTA SOLLENTUNAHOLMSVÄGEN 13-15 S-192 78 SOLLENTUNA SWEDEN phone +46 8 586 27 500 fax +46 8 611 53 66
Product specification for:	Soya beans
Article number:	120589 (25kg), 120588 (1ton), 120550 (12×1kg), 070620 (6×500g)
Issued date:	11/5/08
Approved by:	Monica Demorior, Quality Manager
Product:	soya beans
Quality Grade:	grade 1
Variety:	white hylum
Size/count:	8mm
Composition:	99,5% soya beans
Organoleptic standard:
Apperance, flavour, texture:	Small, round and light brown in colour. Free flowing and free from foreign taint, mould and infestation
Raw materials requriments:
	The raw material shall comprise soya beans, which shall display good characteristic flavour, odour and texture. The supplier shall on buyer’s request provide assurance that the soya beans have been grown in accordance with good agricultural practice. Pesticides The supplier shall provide assurance that the soya beans do not contain pesticide residues exceeding EU maximum levels. Irradiation Use of raw material or ingredients processed by irradiation is not accepted. GMO The product is not allowed to be of GM-origin. If risk for cross-contamination of GM-product excist, the supplier is requested to inform Risenta AB in writing. (Seda toodet ei lubata meile tarnida geneetiliselt modifitseeritud (GMO) tootena. Kui eksisteerib GM toote ristsaastumise risk, siis peab tarnija sellest Risenta AB firmat kirjalikult teavitama.) Allergens For every product delivered to Risenta the document 2.9.4 Risenta Allergen Declaration must be filled in. See attached document.
Microbiological standards
Total plate count	max log 6 – cfu/g
Moulds	max log 4 – cfu/g
Yeast	max log 4 – cfu/g
Colifroms	cfu/g
E.coli	cfu/g
Salmonella	negative in 25 gram
Chemical Standards
Moisture	max 14%
Aflatoxin B1	ppb
Aflatoxin B1, B2, G1, G2	ppb
Ochratoxin A	ppb
Preservative SO2	ppm
Peroxide	meq/kg fat
Free fatty acids	%
Tolerance of defects
Broken/splits	max 1%
Damaged	max 1%
Forign material	max 0.1%
Sclerotinia	none
Discoloration	%
Requirements:
	All analyses shall be performed according to approved analytical methods (e.g. AOAC, ISO, FAO/Codex).
	Sampling shall be in accordance with the FAO/WHO Codex Alimentarius Sampling Plans for Pre-packed Foods (1969, AQL-6.5, CAC/RM 42-1969).
	Product shall be in accordance with EU legislation.

Luukadu ehk osteoporoos nõrgendab luid muutes nad hapraks ja kergesti murduvaks. Inimesele võib luumurd saatuslikuks saada, sest puusamurrust paranevad vaid pooled ning pooled jäävad sõltuma abivahendeist või teistest inimestest.

Põhjamaades on luukadu levinud haigus, kuigi toit sisaldab tavaliselt küllaldaselt kaltsiumi ja ka kaltsiumi tablettide söömine on populaarne.

Luustik on pidevalt uuenev kude. Vana luu lahustub ja uus tekib asemele. Üleminekuaastate järgselt on see tasakaal tugevasti luu hävinemise suunas nihkunud ja luustik nõrgeneb kiiresti. Naine kaotab aastas 1 -3 % oma luumassist.

Nõrgenemine on tingitud östrogeenide vähenemisest. Viimased parandavad organismi kaltsiumtasakaalu. Nad takistavad vana luud õgivaid rakke ja ergutavad uut luud moodustavaid rakke.

Aasias on luukadu harvaesinev haigus, kuigi teoreetiliselt peaksid sealsed inimesed kuuluma riskigruppi. Seda juba tänu oma haprale kehaehitusele ja sellele, et võrreldes soomlastega saavad nad vaid kolmandiku osa kaltsiumist.

Põhjuseks on Aasia rahvaste poolt toidust saadavad taimsed östrogeenid, isoflavoonid. Isoflavoonid on kaunviljades,  esinevad ainerühmad, millel on hormoonidele, vitamiinidele ja antioksüdantidele sarnaseid omadusi. Inimese poolt toiduks tarvitatavatest taimedest on märkimisväärsel hulgal isoflavoone vaid sojaubades.

Isoflavoonid tugevdavad luustikku

Teadlased on uurinud sojauba, et selgitada, missugused temas leiduvad ained tagavad sellise efekti. Katseid tehti tavalise soja ja sojaga, millest olid isoflavoonid eraldatud. Tulemused üllatasid: soja, milles isoflavoone polnud, halvendas kolesterooliarvu, isoflavoonidega soja parandas seda. Teine uurimus näitas, et vaid isoflavoonidega soja suurendas luutihedust. Algas süstemaatiline isoflavoonide mõju uurimine luustikule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et soja looduslikud isoflavoonid takistavad luustiku nõrgenemist, parandavad kaltsiumi sidumist luudesse ja kaltsiumi tasakaalu organismis.  Soja isoflavoonid ongi selgitus sellele, et Aasias püsivad luud tugevad vähese kaltsiumi tarbimise juures.

Mis teeb soja nii eriliseks toiduaineks?

Soja on väga valgurikas ja tema aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele.

Toetudes Valio poolt läbiviidud uuringutele on Eestis ligi 100 000 inimest kes ei talu lehmapiima.  Sojaubadest valmistatud sojapiim on nendele asendamatuks alternatiiviks.

Sojapiim on kergesti seeditav ja aitab suurendada jõudu ja võimaldab rohkem lihasenergiat dieedi ajal.

Soja tooted on raviomadustega – neil on kolesterooli langetav toime. Nad kaitsevad aju,  aeglustades aju vananemise protsesse.

Sojal on peavalu ja põletikulisi protsesse vähendav toime.

Taimetoitlastele on sojapiim heaks valgu ja rasva allikaks.

Sojaubades sisalduv rasv kujutab inimorganismi jaoks väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane oliiviõliga – madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete – linool ja alfa-linoleenhappe vahekord.

Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele soodustades kaltsiumi jäämist luudesse.

Sojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini mille vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Sojas on suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul.

Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.

Toitumisteadlased soovitavad päevas tarvitada 100-300g sojapiima või sojapiimatooteid. Sojapiima väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.

Sojatoodete regulaarne söömine:

* alandab märgatavalt vere kolestoroolisisaldust
* parandab südametegevust
* mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt
* soodustab seedimist
* lagundab sapikive ja aitab ära hoida uute kivide teket
* reguleerib veresuhkru sisaldust ja insuliini tootmist
* vähendab vähki haigestumise ohtu
* menopausis korvab edukalt looduslikke östrogeene
* aitab ära hoida osteoporoosi;
* seob ja viib välja mürkaineid:
* tugevdab närvisüsteemi
* sisaldab heas vahekorras omega-3 ja omega-6 rasvhappeid.

Sojauba sisaldab keskmiselt:

Valku 28-45%
Taimset rasva 16-23%
Süsivesikuid 14-20%
Toorkiudu 5-9%
Mineraale 3-6%