Posts Tagged ‘kaltsium’
Korallkaltsium – uus toode
Korallkaltsium loob organismis aluselise keskkonna, normaliseerides happelis-aluselist tasakaalu. Teadlastel on ammu teada, et aluseline keskkond on rakkude normaalseks funktsioneerimiseks eluliselt tähtis, järelikult ka kogu organismile tervikuna. Samuti on teada, et kõik organismi ainevahetusprotsessid toimuvad raku tasandil kaltsiumiioonide osavõtul.
Tavaline kaltsium, mis satub organismi toidu ja veega, on reeglina bioloogiliselt väheaktiivne.
Korallkaltsiumi tähtsaks eeliseks on tema kerge bioloogiline omastatavus: veega kokku puutudes muutub korallkaltsium ioonideks ja seetõttu omastavad rakud selle kergesti.
Kaltsium inimese organismis
Inimese organism koosneb 70% ulatuses vedelikust, kusjuures veri, lümfivedelik, sülg ja limaskestad on aluselise reaktsiooniga (terve inimese vere pH on 7,4).
Kui pH tase langeb ehk kui suureneb organismi happelisus, täheldatakse immuunsusreaktsiooni häireid, verre sattunud viirused ja bakterid hakkavad kiiresti paljunema, halveneb vitamiinide ja mikroelementide omastatavus, tekivad veresoonte, südame, liigeste ja vere haigused ning paljud teised organismi patoloogilised seisundid, s.h. ka onkoloogilised.
Üheks peamiseks keemiliseks elemendiks meie organismis on kaltsium. Selle vähesus võib kutsuda esile üle 150 erineva raskekujulise haiguse, kusjuures eriti kannatavad lapsed, rasedad naised ja üle 40 aasta vanused inimesed.
Koostis (üks pakike):
jahvatatud korall (994 mg), mis sisaldab umbes 70 eluliselt tähtsat elementi (s.h. kaltsiumit – 34,6%, magneesiumit – 2,16%, räni – 1,37%, aga ka naatriumit, väävlit, rauda, kaaliumit, fosforit, joodi, fluori, broomi, mangaani, kroomi, boori, süsinikku, tsinki, seleeni, plaatinat, hõbedat, vaske, kloori, kulda, molübdeeni jt.), L-askorbiinhapet (5 mg), hõbedat (1 mg).
Korallkaltsiumi tarvitamine:
Asetada korallkaltsiumi pakike pudelisse 1,5 l filtreeritud või destilleeritud veega ja juba ühe minuti möödudes on see valmis kasutamiseks. Juua kogu päeva jooksul tavalise joogivee asemel. Pakikesi võib asetada ka kompottide, tee või teiste gaseerimata jookide sisse. Mitte keeta.
Korallkaltsium – osta siit.
1. Kaltsiumi paradoks – toitumisteadlased teavitavad
Alustame artiklitesarjaga kus erinevat olulist infot jagavad toitumisteadlased.
Toidu seedimisel eralduvad verre erinevad hapete kogused – seda sõltuvalt toidust. Keha üritab neid happeid neutraliseerida, ammutades kaltsiumit luudest. Seejärel väljub kaltsium uriiniga (kaltsiurinaalne vastus).
Lehmapiimas ja piimatoodetes, aga ka lihas, kalas ja munades olev loomne valk omab taimse valguga võrreldes konkreetselt tugevat happelist mõju, kuna sisaldab väävlit sisaldavaid aminohappeid. Kui söödavate loomsete toodete kogus suureneb, tõuseb ka dieedis oleva väävli sisaldus ja niiviisi suureneb ka uriini kaudu kehast väljuva kaltsiumi kogus. See suurendab kaltsiumi kadu ja võib olla riskifaktoriks luuhõrenemise, ehk osteoporoosi tekkimisel.
See nn. kaltsiurinaalne vastus on teaduslikus kirjanduses hästi dokumenteeritud – mida enam lehmapiima, liha, kala ja mune te sööte, seda enam kaltsiumit teie keha kaotab. Iroonia on selles, et lehmapiima ülistatakse kui võimsat kaltsiumi allikat, kuid ta on ka võimsaks kaltsiumi kao allikaks.
Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) nimetab seda „kaltsiumi paradoksiks“, kus loomse (mitte taimse) valgu hävitavad tegurid kaaluvad üle neis esineva kaltsiumi positiivsed mõjud (WHO, 2004). Teiste sõnadega peaksite parem hankima kaltsiumit taimsetest toitudest, nagu teraviljad, pähklid, seemned ja kaunviljalised – millised ei põhjusta sellist tohutut kaltsiumi kadu luudest.
Allikas: VVF “Boning up on Calcium“.
Kaltsiumi paradoks
Toidu seedimisel eralduvad verre erinevad hapete kogused – seda sõltuvalt toidust. Keha üritab neid happeid neutraliseerida, ammutades kaltsiumit luudest. Seejärel väljub kaltsium uriiniga (kaltsiurinaalne vastus). Lehmapiimas ja piimatoodetes, aga ka lihas, kalas ja munades olev loomne valk omab taimse valguga võrreldes konkreetselt tugevat happelist mõju, kuna sisaldab väävlit sisaldavaid aminohappeid. Kui söödavate loomsete toodete kogus suureneb, tõuseb ka dieedis oleva väävli sisaldus ja niiviisi suureneb ka uriini kaudu kehast väljuva kaltsiumi kogus. See suurendab kaltsiumi kadu ja võib olla riskifaktoriks luuhõrenemise, ehk osteoporoosi tekkimisel. See nn. kaltsiurinaalne vastus on teaduslikus kirjanduses hästi dokumenteeritud – mida enam lehmapiima, liha, kala ja mune te sööte, seda enam kaltsiumit teie keha kaotab. Iroonia on selles, et lehmapiima ülistatakse kui võimsat kaltsiumi allikat, kuid ta on ka võimsaks kaltsiumi kao allikaks. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) nimetab seda „kaltsiumi paradoksiks“, kus loomse (mitte taimse) valgu hävitavad tegurid kaaluvad üle neis esineva kaltsiumi positiivsed mõjud (WHO, 2004). Teiste sõnadega peaksite parem hankima kaltsiumit taimsetest toitudest, nagu teraviljad, pähklid, seemned ja kaunviljalised – millised ei põhjusta sellist tohutut kaltsiumi kadu luudest (vaadake VVF faktilehelt: Boning up on Calcium).

