Soja

Posts Tagged ‘soja’

Tänane Delfi (27.04.2012) avaldas segadusseajava artikli “Neli toiduainet, mida tasub väiksema kaalu ja pikema eluea nimel vältida”, kus üheks ohtlikuks toiduaineks on nimetatud ka soja.

See artikkel on tõlgitud ühest väikese populaarsusega ingliskeelselt veebilehelt. Artikli autor kogemata pesuveega ära visanud ka lapse ehk siis soja.

Artiklis kirjutatakse nagu oleks soja kahjulik:

“Töödeldud sojatooteid, mis on sisuliselt enamik turul leiduvatest sojatoodetest, on töödeldud suhkru, naatriumglutamaadi (MSG) ja paljude teiste lõhna- ja maitsetugevdajatega, kuna looduslikud sojaoad ei oleks inimeste maitsele vastuvõetavad.”

Probleem ei ole sojas, vaid lisaainetes, mida osad toiduainetetootjad sojale lisavad ehk suhkur, lõhna- ja maitsetugevdajad värvained jne, mis kindasti ei ole tervislikud.

Kui võtate ükskõik millise äärmiselt tervisliku toidu ja rikastate teda ohtralt maitse, lõhna, e-ainetega jms, siis ongi loogiline, et ta ei ole enam tervislik. Süüdi ei ole siin tervislik toiduaine vaid need ained, mida talle lisatakse.

Eesti Sojaliit on propageerinud naturaalseid sojatooteid. 99% sojatoitude retseptides, mis oleme väljatöötanud sisaldavad soja naturaalsel kujul – isetehtud sojapiim, isetehtud tofu, okara jne.

Me oleme ka alati püüdnud toetuda teaduslikele uuringutele, toiduspetsialistide, toidutehnoloogide jt sel alal haritud spetsialistidele.

Eesti inimesed kes eelistavad Eestimaal valmistatud toiduaineid ei pea üldse muretsema. Eestis on 4 kohalikku ettevõtet kes valmistavad sojast toiduaineid või toidulisandeid:

Uus Algus – ei kasuta keemilisi maitsetugevdajaid,  vähesel määral on lisatud looduslähedasi säilitusaineid, kuna kaubandus nõuab pikemat realiseerimisaega.

JBB OÜ  – puhtad ja naturaalsed tooted, ei kasutata keemilisi lisandeid.

Woksmart Foods OÜ – mahe ja puhas keemilistest lisanditest.

Biolab – valmistab sojalpõhinevaid toidulisandeid erinevatele sihtgruppidele. Maitseainetena on kasutusel kas kakao naturaalne pulber või vaarikas – looduslähedane.  Osa lisatud vitamiinidest on sünteetilised, mis ei tähenda kunstlik, vaid looduslikust sünteesitakse puhas vitamiin 100%lt välja.

Paljud seedetrakti häired on põhjustatud laktoositalumatusest. Laktoos moodustab imetajate piimast umbes 5 protsenti. Laktoosi lahustamiseks vajab meie organism glükoosi ja galaktoosi laiali jagamist, milleks omakorda on vajalik ensüüm nimega laktaas – see on vastutav ainevahetuse eest.

Kui nimetatud ensüümi ei esine või pole selle hulk piisav, võib organismis mitte lõhustuv laktoos põhjustada seedetraktis erinevaid vaevusi, mille võibki kokku võtta koondnimetuse alla laktoositalumatus.

Laktoositalumatuse sümptomid

Tekivad pärast piima sisaldavate toiduainete tarbimist.

Lastel:

• Äkiline kõhulahtisus happelise lõhnaga väljaheitega
• Kõhupuhitused
• Pärakuümbruse punetus
• Ärrituvus, unetus ja tujulangus pärast toitmist

Täiskasvanutel:

• Kõhupuhitus ja gaasivalud
• Kaalulangus
• Kõhulahtisus
• Gaasid ja halb enesetunne pärast piimatoodete tarbimist

Laktoositalumatuse diagnostika

Võimalikud on erinevad viisid diagnoosi leidmiseks:

• laktoositalumatuse test,
• piimatoodete välja jätmine menüüst
• kliiniline proov organismi ärritamiseks laktoosi üleannustamisega.
• Ka võib laktoositalumatust tuvastada väljahingatavast õhust vesinikusisaldust või väljaheite suhkrusisaldust uurides.
• Üks dignostikavorme on ka peensoole biopsia.

Taimsed piimad ja laktoositalumatus

Taimset päritolu piimad, mis laktoosi ei sisalda, on parim võimalus laktoositalumatuse käes kannatavate patsientide toidusedeli rikastamiseks. Sobivat piima võib saada nii riisist, sarapuupähklist, kaerast või mandlist. Mõnedes kauplustes on sobivad piimad ka müügil.

Eraldi äramärkimist tasub üha rohkem kaasaegses toitumises populaarsust võitev sojapiim, mis sisaldades kõiki asendamatuid amiinohappeid on eriti hea loomset piima asendama. Taimsed piimad on kolesteroolivabad.

Laktoositalumatuse erinevad vormid

Vanus, rass, tekkemoment ja haiguse tugevus võimaldavad laktoositalumatust jagada erinevatesse kategooriatesse.

• Sünnipärane talumatus – see on kaasasündinud vaevus, mille korral seedetrakti seinal puudub laktaas. Sagedasem on see aafrika ja aasia päritolu inimeste puhul ning sümptomid on märgatavad juba varases eas.
• Esmane talumatus – võib välja lüüa ükskõik millisel eluetapil, ehkki enamasti ilmneb juba lapseeas. Laktaasi puudulikkuse tase võib olla erinev ning sellest lähtuvalt varieerub ka sümpomite tugevus peaaegu märkamatust kuni ränkadeni. Haigus areneb pidevalt.
• Teisene talumatus – see on mööduv haigusnäht, mis tuleneb laktaasi ajutisest vähenemisest peensoole seinal, enamjaolt seedetrakti põletikuste protsessude või, mõningate ravimite tarbimise tagajärjel.

Laktoositalumatuse ravi:

• Piimatoodete välja lülitamine menüüst
• Loomsete piimatoodete asendamine taimsetega
• Kaltsiumipreparaatide manustamine
• Laktaasi asendusensüümi kasutamine

Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest, lõhnast ega välisest atraktiivsusest, saab sojatoodete kasulikkust tutvustada eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Soja pole mingi müstiline imerohi, vaid tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada selle tarbimise üle.

Sojatoodete kasulikkus on ilmselge ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: „Kõik mõõdukas on tervislik“. 25 g sojavalku päevas on piisav kogus organismi varustamisel õiget tüüpi valkudega.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937. kuni 1941., kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada. Alates 2005.a. on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.

Soovitused algajale sojakasvatajale:

1. Soja kasvatamiseks vali neutraalse mullareaktsiooniga lõunakallakuga põld, mis kevadel varem soojeneb,
2. Põld peaks olema suhteliselt umbrohupuhas, sest umbrohtu tuleb tõrjuda mehaaniliselt, kuna veel pole leitud efektiivselt mõjuvaid herbitsiide,
3. Külva esimesest külvivõimalusest nädal hiljem, sest siis saad veel kord tärkavad umbrohud hävitada,
4. Võimalusel inokuleeri seeme bakterpreparaadiga (juuremügarate moodustamiseks sojale vajalikku Rhizobium bakterit Eesti mullad ei sisalda), see võte suurendab saaki kirjanduse andmetel kuni 25%,
5. Väetiseks vali vähese lämmastikuga PK-väetis,
6. Külviviis laiarealine (45-50 cm), tihedus reas 15-20 idanevat seemet jooksvale meetrile, st 30-40 seemet m2-le ehk 6-8 g/ m2-le ehk 60-80 kg/ha olenevalt sordist.

Edasi pole muud, kui tõrju maltsa ja oota saagi valmimist, sest oma tugeva juurestikuga saab soja kõik kasvuks vajaliku mullast kätte.

Lea Narits, Maia Raudseping – Jõgeva Sordiaretuse Instituut teadurid

Täna toimus Jõgeva Sordiaretuse Instituudis esimene soja saagikoristus kombainiga.

Eriteemaks seekord pestod koos tofuga ja pannkoogid. Kõike valmistatut saate ise proovida. Tühja kõhuga ei lahku keegi!

Koolituse teemad:

• Pestod koos tofuga ja pannkoogid
• Taimsed piimad Midžu piimamasinaga.
• Jogurt oma köögist!
• Kuidas kasutada supertoite nagu: Chia seemned, Goji Marjad, Maca pulber, Graviola pulber
• Taimsed toidud Midzu dehüdraatoriga
• Nipid erinevate sojatoitude valmistamisel.

Koht: Eesti Sojaliidu koolitusklass, Pärnu mnt 158B, 2.korrus. Vaata kaarti siit.

Ajad:
Teisipäev 07.juuni kell 17.30

Kui teil on lisasoove koolituste teemade osas, siis andke sellest allpool teada – kas teid huvitab rohkem taimetoit või segatoit jne.

Juhendaja: toidutehnoloog Merike Tärk
Kestvus: kuni 3 tundi
Hind: 10 EUR (kui hiljem ostate meilt mõne kodumasina, siis arvestame koolituse hinna sellest maha!)
Ühele koolitusel osalejate maksimaalne arv 15 inimest.
Lisainformatsioon: info@sojaliit.ee või tel 6 232 837 või 5 246 295 (Merike Tärk)

Registreeruruge siin:

Kel sojaoad igapäevamenüüsse kuuluvad, teab, et lihast-piimast loobudes ei pea end sugugi parimatest paladest ilma jätma. Eesti rahvustoit sõir valmib algselt kohupiimast ja piimast. Meie valmistame sama söögi, kasutades tofut ja sojapiima.

Vaja läheb:

• 300-500 gr tofut
• (1 l sojapiima)
• 2-3 sl sulavõid ( taimset rasva)
• 1 tl head soola
• 2-3 muna
• 1-2 tl köömneid
• (purustatud küüslauku, sinepit või muud meelepärast maitseainet)

Valmistamine:

Sulata või potis. Lisa tofu ja kuumuta segades, kuni moodustub ühtlane mass. Klopi munad koos soola ja köömnetega lahti ning sega tofumassile. Kuumuta pidevalt segades veel umbes 5 minutit. Aseta valmis sõir vormi tahkuma. Siinkohal saad kasutada spetsiaalset tofuvormi, mille eelnevalt marliga vooderdad. Aseta raskus peale ja pane jahtunult mitmeks tunniks külmkappi. Valmis sõir maitseb hästi võileival.

Pildil olev sõir on koguse suurendamiseks tehtud nii, et tofu on kuumutatud ühes liitris sojapiimas vadaku eemaldumiseni. Sõelal nõrutatud piima-tofusegu on kuumutatud või, munade ja maitseainetega.

Triinu Laanemäe

Kuigi rahvusvaheline tervisepäev (07.aprill) ei leidnud Eesti ajakirjnaduses kajastamist, leidsid tervisesõbrad tee Tervishoiumuuseumi kenasti üles. Päeva jooksul külastas Eesti Tervishoiu Muuseumi korraldatud tervisepäeva ligi 400 inimest.

Kohapeal oli toidutehnoloog Merike Tärkil käed tööd täis terve päeva, sest huvilisi oli palju ja jätkus terveks päevaks.

Oli huvi piimamasina ja toidukuivati töötamaise kohta. Paljusid võlus oma silmaga nägemine kui lihtsalt valmib värske sojapiim. Väga maitsesid rahvale toidukuivatist tulnud okara-chia ja juurvilja-linaseemneleivakesed ning rohelise ja punase kapsakrõpsud.
Tunnustust leidsid ka uued sojakotletid mida toodetakse Eestis.

Veel maitsesid kõigile sojakohupiima pallid chia lisandiga ja graviola tee.

Üllatas ka vanusepiiride puudumine külastajate seas.

Naturaalsetest sojaubadest valmistatud kotletid, maitsestatud Santa Maria kotletimaitseainega. Koostises on naturaalne sojauba, muna, majonees ja riivsai. Ilma säilitusaineteta.

Tudraõli – uus toode.

Gluteenivaba kotleti koostis: naturaalne sojauba, sojatoorjuust, Santa Maria kotletimaitseaine, paneeritud okaraga, küpsetatud taimses õlis.

Sobib süüa nii külmalt kui soojendatult.

Nautimaks naturaalsust serveeri eelnevalt soojaks tehtud kotlett koos toorsalati, küpsetatud või aurutatud või keedetud kartuli, juur- ja aedvilja, valge kastme ning kõigi teraviljalisanditega.

Kotletti võib serveerida ka külmalt koos küüslaugumaitselise dipikastmega või tomati salatiga

Haki tomat väikesteks kuubikuteks, lisa Santa Maria “Vahemere ürdisegu” koos vähese koguse külmpressõliga, sega ja lase ca 10 min valmida.

Küüslaugukastmeks peenesta 1 küüs, sega hapukoore või maitsestamata jogurti või sojapiima kastmega. Maitsesta vajadusel soolaga, lisa värskeid ürte ja idandeid.

Sojaoast kotlette on võimalik osta Viimsis, Delicato poest, Randvere tee 6 ja alates mai kuust Stockmanni Kaubamaja toiduosakonnast.

Tootja JBB OÜ.  Sooviatel on võimalik toodet tellida – tel. +372 5385 6693,   Janika Ellen.

Täna 07.02.2011 täitub täpselt aasta sellest, kui alustas tegevust Sojapood.ee

Palusime esimesel kliendilt, kes meilt ostu sooritas, kommentaari:

“Mulle meeldib väga teie poe kaup ja teenindus. Ostsin aasta tagasi teie poest piimamasina ja olen sellega väga rahul.

Taimetoitlasena olen suur sojatoodete sõber ja just piimamasin aitab mul ise valmistada minu lemmik toite. Teen paar korda nädalas tofut ning piimast järele jäänud okarast valmistan kõik võimalikke headusi.

Pereliikmete lemmikud on okarakotletid ja lapse lemmikud on tofuga võileivad.

Suvel käisin ka Kärdlas toredal kohvikutepäeval soja toitude valmistamise töötoas. Tahaks tulla ka soja toitude tegemise koolitusele, kuid seni pole vaba aega leidnud.

Ootan põnevusega ka Eesti oma sojaseemne müügiletulekut, et saaks proovida oma aias soja kasvatada.

Olen teile väga tänulik ! Edu Teile edaspidiseks!”

Kati K.

Tulles vastu klientide soovile pikendame sooduskampaaniat kuni 12.02.2011.

Kõigil toodetel enneolematult soodsad hinnad! Hinnad all kuni 33%

	Soodushind	Tavahind	Soodustus
Midzu sojapiimamasin	97	114,3	15%
Midzu dehüdraator	70	83	16%
Midzu jogurtimasin	26	30,7	15%
Tofu valmistamise komplekt	11	12,3	11%
Goji marjad 500g	10	11,3	11%
Sojaoad 500g	1	1,5	33%
Maca pulber 250g	8	9,4	15%
Jogurti juuretis 2 pakki	4	5	20%
Graviola lehe pulber 250g	9	10,36	13%
Stevia ekstrakt 30ml	7	8	13%
Dehüdraatori lisarestid	10	12	17%
Jogurtimasina lisanõu	3	4,2	29%
Teflex kangas dehüdraatorile	3	3,6	17%

Osta siit – Sojapood.ee

Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ja osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüst. Sojapiim on heaks valgu- ja rasvaallikaks taimetoitlastele ning alternatiiviks neile, kes ei talu lehmapiima. Kuid kas imeubadel on ka teine külg?

Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde Hiinast Mandžuuriast, kust ta levis edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba 18. sajandil.

Sõna “soja” pärineb hiinakeelsest terminist “šu” mis tähendab “suurt uba”. Seda sõna kasutati hiina keeles juba 11. sajandil enne meie aega. Sojat mainiti esimest korda kirjalikes allikates Hiina imperaatori Chen Nungi (2800 e.m.a) poolt, keda tuntakse ka tee leiutaja ja Hiina põllumajanduse isana.
Soja kasulikud omadused

Sojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega ja inimene omastab sellest kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini, mida me tunneme ka lisaainena E322. Seda E-ainet toodetaksegi nii meditsiiniliste preparaatide kui ka toiduainetetööstuse jaoks (emulgaator) põhiliselt sojast. Letsitiini vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Tartu ülikooli biokeemia instituudi emeriitdotsent Tiiu Vihalemma sõnul langetab sojavalk koos letsitiiniga teatud määral vere kolesterooli taset ning soja kiudained seovad sapphappeid sooles, mis viib selleni, et uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama kolesterooli (sapphappeid, aga ka kortikosteroide ja suguhormoone sünteesib inimorganism lähtuvalt kolesteroolist). „See tähendab, et verest korjatakse liigset kolesterooli tagasi maksa – see on loomulik kolesterooli taseme langetamise tee,“ ütles Vihalemm.

Kuivatatud sojaubade valgusisaldus võib tõusta kuni 45%-ni ning sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab aminohappeid, mis aitavad suurendada jõudu ja annavad ka dieedi ajal rohkelt lihasenergiat. Tänu suurele valgukogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul. Sojas on arvestatav kogus vitamiine B6 ja K ning rauda, magneesiumi, fosforit ja tsinki.

Sojakaupmeeste sõnul aitavad sojaproduktid ennetada eesnäärme- ja rinnavähki, vähendada südamehaiguste riski, hõlbustavad kaltsiumi sidumist luudesse ja tasakaalustavad naiste menstruaaltsüklit. Sojakriitikud süüdistavad imeube aga kõikvõimalikes pattudes.

Vastuoluline soja

Sojaoad sisaldavad isoflavoone, mis on inimesele fütoöstrogeeni allikaks; viimane on aga oma toimelt sarnane naissuguhormooni östrogeeniga. Kuigi veebikommentaariumides väidetakse surmkindlalt, et soja viib naiste hormonaalse tasakaalu paigast ja põhjustab rinnavähki, ei ole teadlased selles sugugi veendunud. Sojatooteid normaalkogustes tarbides ei tohiks fütoöstrogeen uuringute kohaselt inimestes füsioloogilisi reaktsioone esile kutsuda.

Fütoöstrogeeni kõrge sisalduse tõttu on mitmed uuringud püstitanud hüpoteesi, et sojaubade söömine võib mõjutada meeste testosteroonitaset. Eelmisel aastal tehtud koondanalüüs 15 platseebo-kontrolliga uuringu kohta näitas aga, et sojatoidud ei mõjuta meeste testosteroonikontsentratsiooni; teine uuring kummutas aga müüdi soja kahjulikust mõjust seemnerakkudele.

Kõige rohkem pelgavad inimesed aga geenmuundatud ehk GMO-soja ning selle mõju tervisele ja keskkonnale. Kui veel 1997. aastal moodustas geenmuundatud soja alla 10% maailma suurima sojatootja Ameerika Ühendriikide kogutoodangust, siis eelmisel aastal oli see näitaja koguni 93%.

Euroopas on GMO-soja märgistatud

Toomas Eelrand Eesti Sojaliidust ütles, et Eestis müüdavad sojaoad on Rootsi firma Risenta pakendatud ja peamiselt tuleb nende tooraine Kanadast, mis on tuntud oma GMO-vastasusega. Maheube müüvad ökopoed ja need on imporditud põhiliselt Saksamaalt.

Eelranna sõnul kehtivad Euroopa liidus reeglid, kus geenmuundatud soja ei tohi inimtoiduks kasutada või siis peab olema pakendil vastav märge. „Me kasutamegi Risenta sojaube, kuna tegu usaldusväärse firmaga. Maailmas leidub igasuguseid firmasid ja seetõttu on oluline usaldusväärne parner, et eestlase toidulauale ei satuks GMO-soja,“ ütles Eelrand.

Eelranna sõnul kasvatatakse soja ka Eestis. Lisaks kümnekonnale peamiselt oma tarbeks soja kasvatavale talunikule külvas Jõgeva Sordiaretusinstituut eelmisel kevadel 0,3-le hektarile katseks maha “HTT Saaremaa” sordi seemet. „Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta, kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012. aastaks,“ oli Eelrand optimistlik.
Tarbime soja kaudselt

Valdav osa maailma sojast jõuab inimeste toidulauale aga pigem kaudselt – sojaubadest eemaldatakse rasvad, oad röstitakse ning saadud kõrge valgusisaldusega toit söödetakse erinevatele põllumajandusloomadele – näiteks kanadele, kalkunitele ja sigadele.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel toodeti maailmas 2008. aastal veidi üle 230 miljoni tonni sojaube. Maailma peamised sojatootjad on Ameerika Ühendriigid (32%), Brasiilia (28%), Argentiina (21%), Hiina (7%) ja India (4%).

USA rahvuslik sojalabor väidab, et sojaube kasvatades suudetakse toota ühe hektari kohta kaks korda rohkem valku kui ükskõik millise teise aed- või teraviljaga, 5-10 korda rohkem, kui annaks samal alal piimakarja kasvatamine ja kuni 15 korda rohkem kui hektaril lihakarja kasvatades. Kuigi tegemist ei ole sõltumatu laboriga, ei pruugi väide tõest väga kaugel olla – näiteks ühe kilogrammi sealiha kasvatamiseks kulub 4-5 kilo sööta ja see tuleb ju ka kusagil kasvatada.

Eelranna sõnul kasutataksegi 90% maailmas toodetud sojaubadest loomatoiduks. „Loomakasvatus koormab keskkonda mitu korda enam kui taimekasvatus. Seega – kui asendada loomne proteiin, mida inimesed vajavad, sojast saadavaga, peaks vähenema vajadus loomi kasvatada,“ ütles Eelrand.

Mida sojast veel tehakse?

Lisaks inimese toidule ja loomasöödale kasutatakse sojaube ka näiteks seepide, õlide, kosmeetikumide, vaikude, biolaguneva plastiku, tindi, rasvakriitide, lahustite ning riiete valmistamiseks. Viimase kümne aasta jooksul on sojaube kasutatud ka kääritusvahendina viinatööstuses. Ameerika Ühendriikides on sojauba aga peamine biodiisli allikas, andes 80% sealsest biodiisli toodangust.

Viljakatel rohumaadel toidukõlbulike viljade kasvatamine biokütuse tootmiseks ei ole tegelikult keskkonna seisukohast just parim mõte – see tekitab „süsinikuvõlga“, kuna sellise kütuse olelustsükli jooksul eritub kümneid kordi rohkem kasvuhoonegaase kui see sama kütus suudab ära hoida fossiilsete kütuste asendamisega.

Keskkonnaorganisatsioonid nagu Greenpeace ja WWF on juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et üha laienev sojakasvatus on Brasiilias põhjustanud suures mahus Amazonase vihmametsade hävitamist ning ajendab seda tulevikus veelgi.

Eelnevat arvestades tekib aga küsimus, kui mõistlik on autode ja loomade “laadimine” väärtusliku toiduainega olukorras, kus inimestel endilgi toiduga kitsas käes on.

Artikkel ilmus portaalis Bioneer.ee, autor Martin Eek.

22 retsepti sojaga

Puder hirsihelvestega – Marika Laht

Vaja Läheb:

• u 3 dl sojapiima
• 3 dl vett
• 1 sl hirsihelbeid või -jahu
• soola
• linaseemnepuru
• kaerahelbeid

Valmistamine:

Aja piim ja vesi keema, lisa natuke soola, peoga linaseemnepuru (värskelt veskis jahvatatud) ning hirsihelbed.

Lisa veel kaerahelbeid nii palju, et pudrust tuleks selline vedelamapoolne, keeda paar minutit. Lülita kuumus välja ja lase veel potis mõned minutid haududa.
Lapsed söövad heameelega seda piima ja meega, suurematele meeldib taimeõli/võisilmaga.

Kodused kotletid – Siiri Tamm

Vaja läheb:

• 400g Hakkliha (Veise)
• 3 muna
• 100 g sooja jahu
• 2 sibulat
• 3 viilu saia (leotatult)
• 1 küüslauguküün (purustatud)
• soola, pipart maitsejärgi

Segada ühtlaseks massiks. Paneerida riivsaiaga ning küpsetada tasasel tulel.

Parim suupiste – Tiina Lipp

Lõigata kergelt soolane lõhe kangideks, hoida 1-2 tundi sojakastmes. Rullida iga tüki ümber toorsuitsu peekoniriba, kinnitada tikuga. Küpsetada praeahjus kergelt pruuniks. Viib keele………

Soja on väga meeldiv toiduaine või-lisand, kuidas kellelegi meeldib.

Kana – Rait Kikkamägi

Vaja läheb:

• 300g kanafileed
• 3 spl sojakastet
• 3 spl vedelat mett
• näputäis chillipulbrit

Lõika kana tükkideks 3×3 cm ja sega mesi, sojakaste ja chilli kokku. Lase seista 15 min, prae.

Peale raputa enne söömist seesamiseemneid

Okteil – Maarja Enno

Vaja läheb:

• 1 klaas petti
• 2 sl okarat
• 1 sl linaseemneid
• 1 tl päevalilleseemneid
• 1 sl kookoshelbeid
• maitse järgi pruuni suhkrut
• nauke vaniljesuhkrut

Segada ja maiustada.

Dipikaste – Jüri Kaasik

Vaja läheb:

• 1pakk kohupiimapastat
• u 200g AS LEHTSALA mahedamaitselist majoneesi 18%
• 4-6 küüslaugu küünt
• 0,5tl. karrit
• PEARL RIVER BRIDGE Superior Light Soja kastet nii palju, et oleks paras soolane
• natuke suhkrut

Valmistamine:
Kõik see kokku segada, lasta maitsestuda, kui on kannatust. Tavaliselt kastame sinna praeleiva kangikesi ja kõikvõimalikke juurikaid, aga ka grill kana kõrvale kastmeks. Isegi ahju lõhega sobis oivaliselt.

Marineeritud krõbekana – Karl Hein

Vaja läheb:

• 2 suurt broilerifileed
• 2 munavalget
• 2 küüslauguküünt
• 4 spl sojakastet
• 200 gr tärklist
• õli

Valmistamine:

Tükelda kanafilee, vispelda munavalged soja ja küüslaugutükkidega. Marineeri kana segus 2-3 tundi. Veereta kanatükke tärklises. Kuumuta pannil suurem kogus õli ja friteeri kanatükke kuni nad on krõbedad ja pruunid. Umbes 8 minutit. Serveeri riisi ja kastmega.

Kaste – Heli Rüütli

Vaja läheb:

• 300g hakkliha
• 1l vett
• 200g sojapulbrit
• 250g maizenat

Sojapiima-banaani Mocha Frappucino – Raili Ilmsalu

Vaja läheb:

• Üks keskmine banaan
• 500 ml šokolaadimaitselist sojapiima/sojajooki (näit. Alpro)
• 2 tl lahustuvat kohvi
• ½ tl vaniljeessentsi
• 125 g jääkuubikuid

Valmistamine:

1. Pane mikserisse tükkideks lõigatud banaan, sojajook, kohvigraanulid ja vanilje. Mikserda u 15 sekundit. Lisa jääkuubikud ja mikserda veelkord u 15 sekundit, kuni kõik on mõnusalt ühtlane.
2. Vala segu kahte klaasi ja serveeri kohe!

Lihtne, kiire ja värskendav!

Muffinid – Sebastian Keinast

Söön sojavalgu isolaati ning teen ka sojajahust muffineid ( lisan sojajahu, tärklist jm küpsetusvahendeid) , vahel ostan poest ka sojapiima.

Kiire tervislik hommikusöök sojahelvestega – Marika Kala

Vaja läheb:

• u 1 kl maitsestamata jogurtit
• u 0,5 kl mustikaid (sügavkülmast, võivad ka teised marjad olla)
• peotäis sojahelbeid
• veidi (u spl) kaerakliisid
• veidi (u tl) linaseemneid
• väike peotäis goij marju
• veidi vaniljesuhkrut
• maitse järgi suhkrut, mille võib ka ära jätta.

Valmistamine:

Segada kõik kokku, külmutatud marjad teevad värkseks-jahedaks, goij marjad lisavad magusust ning krõmpsuvad mõnusasti hamba all, seemned korraldavad seedimist. Ja sojahelbed annavad mõnusa ja pehme tekstuuri – justkui hommikusöögiks üks korralik pai!

Sojalihakaste – Anri Niinemägi

Valmistada nagu hakklihakastet, kuid hakkliha asemel kasutada sojahelbeid. Maitseaineid tuleks lisada veidi rohkem ning sisse võib segada ka riivjuustu.

Omlett – Kristina Kutkin

Vaja läheb:

• 3 spl tofu,
• 4 muna,
• 4 spl konserveeritud hernest,
• 2 sibulat,
• 1/2 klaasi piima,
• sool,
• pipar

Valmistamine:
Klopida 4 muna, lisada tükeldatud sibul, tofu, hernes, sool ja pipar. Siis korralikult kloppida tasakesi lisades piima. Kuumale pannile lisada õli ja valada munad tofuga. Süüa parem soojana. Head isu!

Lihtne supp – Jüri Mühlberg

1L vett keeta, lisada külmutatud juurvilja segu (hernes , spargelkapsas,lillkapsas,porgand,jne.)1pakk; 200gr hakkliha (eelnevalt pannil praetud sibulaga); 2 puljongi kuubikut; suhkurt 1/2 teelusikat ; sojakastet 4-5 supilusikat; keeda 6-8 min.Vajadusel lisa ka soola.
HEAD ISU !

Jogurt Femisojaga – Pille öövel

Olen juba aastaid söönud iga päev sojat ja soovitan seda soojalt ka teistele. Retsept on ülilihtne. Osta poest liitrine Ahjuõuna jogurt(võib ka mõni teine, aga sellega on kõige parem) ja pakk (350g)Femisojat(soja-kibuvitsa-linaseemne toode). Edasi vajad vaid kaussi ja lusikat. Võta 2spl.Femisojat ja lisa jogurtit(200ml).Sega korralikult ja jäta 5 minutiks tõmbama. Soovitan osta ka SAIB-i, mida on hea sojasegu kõrvale haugata. Kui võtad esmaspäeval kõik need tööle kaasa ja paned külmutuskappi, saad terve nädala (Femisojast jätkub umbes kuuks ajaks)korralikud tervislikud kõhutäied, energiat ja rõõmsa meele. Proovi ja sa ei kahetse!

Pannkook – Ines Ratas

Sojapiima jääk Okara + muna + veidi täisterajahu. Lisada niipalju sojapiima, et oleks paras pannkoogi taigna segu. Kõik kokku segada ja küpsetada nagu pannkooki. Võib teha soolaseid või magusaid, kuidas maisteb. Ise teen ilma suhkruta ja lisan valmis pannkookidele mett. Head isu!

Soja-teriaki kastmes pardifilee – Indrek Süld

Vaja läheb:

• 0,5 Kg pardifileed
• 50g Teriaki marinaadi
• 75 30g soja kastet
• 150g mett
• Soola, valget pipart
• Santa Maria broileri maitseainet.
• Rosmarini
• 50 g taluvõid või India päritoluga GI-võid (seda küll meie kaubandusest ei saa).
• Kaks porgandit
• Üks paprika
• Üks suur sibul
• Kaks keedetud muna
• Pakk riisinuudleid (hea oleks peennuudel, mitte klaasnuudlis)

Valmistamine:

Sulatada mesi taluvõis, lisada soja ja teriaki marinaad. Paksendada segu mõõdukalt broileri maitseainega, maitsestada pipra ja soolaga.
Hakkida rosmariini oks tükikesteks. Määrida pardifileed eelnevalt koostatud seguga ning puistata kergelt igale tükile hakitud rosmariini. Lasta fileetükkidel olla marinaadis Ca’ 2h.

Puhastada paprika, sibul ning porgandid. Hakkida viimase pikkadeks peenikesteks ribadeks. Esmalt alustada juurviljade pruunistamist porganditest, lisada hiljem paprika ja sibula ribad.

Peale liha marineerimist praadida fileed ahjus 220C umbes 30 min. Ahi peab eelnevalt olema kuum.

Keeta riisinuudlid vastavalt pakendil toodule ning pesta külma vee all. Hiljem lisada pruunistatud juurviljad riisinuudlitele ja sojendada see kõik pannil ühtlase temperatuurini (pruunistada enam ei tohi. Soojendamisel lisada nuudlite ja juurviljasegule sojakastet andmaks sellele meeldiva maitse ja kerge värvi.

Serveerida fileetükid eelnevalt soojendatud taldrikutel. Nuudlid taldrikul kaubistada rohelise sibula ja hakitud munaga.

Fileetükkidele lisada sojakastet vastavalt maitsele.

Uskuge, see viib keele alla.

Grillitud searibid – Tarmo Paju

Sulata mesi, pane juurde tomatipastat, sojakastet, purustatud küüslauku, soola ja pipart. Siis tuleb liha kuivatada köögipaberiga ja määrida saadud marinaadiga. Tee foolium õliseks ja keera liha selle sisse, pane tunniks külmikusse. Siis pane fooliumisse pakitud ribi ahju 200°C juurde või grillile, küpseta 20 minutit. Ava pakk ning pruunista ribi 10 minutit ahjus 175°C juures.

Panen panni kuuma, valan pannile oliivõli.
Pruunistan pannil kalkuni kintsuliha ribad. Seejärel puistan pannile rohelised oad, segan kalkuniribadega ja praen kuni 5min kõrgel temperatuuril. Seejärel keeran temperatuuri umbes 100 kraadini ja valan kogu roa üle SOJAkastmega ning segan rooga pannil, et SOJAkastme maitse ühtlaselt ubadesse ja kalkunilihasse imenduks. Roog on alates panni pliidile asetamisest serveerimiseks valmis kuni 10 minutiga. Kerge, maitsev ja ülimalt tervislik!

Küüslaugu šampinjonid – Reet Helme

Vaja läheb:

• 8 suuremat šampinjoni
• hakitud suvisibulat
• 1 küüslaugu küüs (hakkida peeneks)
• 2 sl austri või sojakastet
• 300 g marineeritud tofukuubikuid
• 200 g konservmaisi
• 2 tl seesamiõli
• soola ja peent musta pipart

Valmistamine:

1. Ahi kuumutada 200 kraadini
2. Seenejalad lõigata kübara küljest ja hakkida peeneks 3. Segada need sibula,küüslaugu ja austri või sojakastega 4. Kuivatada marineeritud tofukuubikud köögipaberiga kuivaks ja panna koos nõrutatud konservmaisiga kaussi 5. Maitsestada soola ja pipraga ja segada 6. Pintseldada seenekübarad õliga, laduda küpsetusplaadile ja küpsetada 12-15 min ning kaunistada suvisibularibadega.

Head isu! Sobivad ka jõululauale.

Kõrvitsasupp sojapiimaga (püree) – Enn Nuut

150gr kõrvitsat peenestada mikseri või hakklihamasinaga,150gr maisimannat{võib ka tavalist].5-10gr võid sulatada 2,5l potis,lisada peenestatud kõrvits,segada korralikult,valada peale 0,1l keeva vett ja hautada kaane all väikse kuumusega 15-20min.seejärel kallame peale 1l sojapiima,tõstame kuumust ja kui algab keemine lisame veerand teelusikatäit soola ning 1spl.täie suhkrut ja õige natuke teravamaitselist pipart ja hoolikalt segades lisame manna.

Sojajuustust omlett – Laili Laasma

Vaja läheb:

• 1 väike sibul
• 1 punane paprikakaun
• praadimisõli
• 4 muna
• 4 sl vett
• veidi soola
• 200 g tofut
• hakitud petersellilehti

Valmistusviis:

Kuumuta peenestatud köögivilju õlis 3–4 minutit, pidevalt segades.
Klopi munad lahti, lisa vesi, sool ja kuubikuteks lõigatud tofu.
Kalla pannile köögiviljade peale ja kuumuta väikesel kuumusel, kuni põhi on pruunistunud ja pind hüübinud.
Lõika omlett kääridega pooleks, libista taldrikutele, raputa peale petersellilehti.

Tsillilammas – Marika Soop

Vaja läheb:

400g viilutatud lambaliha

0,5 dl õli

4 sarlottsibulat

3 küüslauguküünt

3 paprikat.

MAITSEAINED – 3tl karrit, 1/2tl sinepiseemneid, 1spl värsket riivitud ingverit, 2tl punast peeneks hakkitud tsillit, 3spl sidrunimahla, 1tl koriandriseemneid, 1roheline tsillikaun, 150g kirsstomateid, 1spl peenekshakitud piparmünti ja koriandrit, 3spl sojakastet, serveerimiseks riisi.

Valmistamine:

Kuumuta wok-pannil õli ja pane sellese lambalihaviilud. Lisa hakitud sibul, küüslauk, tsilli jaingver. Pruunista kergelt ning lisa seejärel pannile kõik ülejäänud komponendid. Hauta segu5 minutit ja serveeri koos riisiga.

9 retsepti

Sojakohupiima kaste – Kristi Kull

Vaja läheb:

• 250g sojakohupiima
• 1 kl keefiri vōi sojajogurtit
• 1 sl oliiviõli
• 1 sidruni mahl
• 1 kl maitserohelist
• soola

Hea lisada kuumadele kartulitele.

Kommentaar:
Retsepti saatjal õige soovitus, see on palju kasutatav. Lisandeid võib erinevaid kasutada olenevalt aastaajast.

Ananassi tofu – Rain Moor

Vaja läheb:

• 200g tofut
• 1 ananassi viil
• 1 spl Goji marju
• 5 spl ananassi siirupit

Valmistamine:
Ananassi konservist võtta siirupi osa väiksesse anumasse, panna Goji marjad sinna ligunema, kuni need paisuvad siledateks.

Tükeldada ananassiviil (tükeldatud ananassikonservis on üks viil umbes 12 tükki). Segada ananassi tükid tofuga, lisada Goji marjade leotis. Segada ja lasta mahlal imbuda tofusse.

Kommentaar:
Väga hea idee goji marjade pehmendamiseks. Need kolm maitset sobivad imepäraselt hästi kokku.

Sojamagustoit – Esta Pilt

Vaja läheb:

• 1 karp pehmet sojat(kas ise tehtud või ostetud).
• lisada maitsestamata jogurtit 500 gr.
• 5 lusikatäit toormoosi oma maitse järgi.
• lisada 3 lusikatäit Maca pulbrit.

Sulatada zelatiin veevannil ja lisada massile. Aseta külmkappi. Serveerimisel lisa vahukoort ja riivitud sokolaadi.

Kommentaar:
Hea, kui segatoitujad kasutavad koos loomsete piimatoodetega ka sojakohupiima. Kuna sojakohupiim on retseptis esikohal,s iis arvan et ka toidus on seda kõige rohkem! Kindlasti maitsev!

Peedi-tofu pada – Urvi

Vaja läheb:

• 1 peet
• 2 kartulit
• 1porgand
• 0,5 sibulat
• paar küünt küüslauku
• tofut nii palju kui meeldib
• tüümiani
• soola
• pestot
• võib panna ka veidi köömneid

Marjakokteil – Lissi Laiduner

Vaja läheb:

• tassitäis külmutatud marju
• 2 sl okarat
• 2 tassi sojapiima
• soovi korral ka jääkuubikuid

Purustada ja vahustada blenderis.

Kalafilee gratään köögivilja, sojapiima ja sojajahuga – Kamila

Vaja läheb:

• 2 kala fileed
• 1 klaas sojapiima
• 2 spl sojajahu
• 1 sibul
• 1 porgand
• sool, pipar, maitserohelised
• 2 spl õli

Valmistamine:

Segage kokku sojajahu, sool, pipar ja kalafilee lõigud ning praadige kala õlis, kuni see muutub kuldpruuniks. Eraldi pannil praadige peeneks hakitud sibul ja porgand. Pange ahjunõusse kihiti praetud kala ja köögiviljad, maitsestage soola, pipra ja maitserohelisega ning valage üle soja piimaga. Pange ahjuvorm eelsoojendatud ahju 180 kraadi juures ning küpsetage umbes 20 minutit. Serveerige riisi ja küpsetamisel saadud kastmega.

Tofu peediga – Inna Gorislavskaja

Keeda 1 kilo peeti ja lõika nii, et tekiksid suhteliselt suured tükid.
Tofu (soja kohupiim/juust) tükelda, et tekisid sama suured tükid nagu peedilgi. Sega, lisa soola ja kata sojamajoneesiga.

Kõlab väga isuäratavalt!

Lihtsad ja soodsad sojakotletid – Rita

Vaja läheb:

• 1 pakk hakitud soja
• 3spl tomatikastet
• 2 dl riisiputru või väga pehmeks keedetud täisterariisi
• maitse järgi ürdisoola
• maitserohelist (võib ka külmutatud või kuivatatud)

Sega kõik komponendid läbi ning jäta segu vähemalt 15 minutiks seisma. Vormi segust kotletid ja küpseta pannil või ahjus 200 kraadi juures, kuni kotletid on kenasti pruunikad ja särisevad.

Tofukreem röstitud okaraga – Urvi

Vaja Läheb:

• 200 pehmet tofut
• 250 hapukoort
• 100 suhkrut
• 150 põldmarju

Kaunistuseks goji marju ja röstitud okara kaneeliga.

Alustame uut koolitustehooaega muudatusega. Tuleme Teile veelgi lähemale ja tutvustame sojatoitude valmistamist just seal kus soovite! Võite kutsuda meid oma koju, seltskondlikule koosviibimisele, mõnele üritusele, tööjuurde vms kohta. See teeb elu Teile veelgi mugavamaks ja ka paindlikumaks ajalises plaanis.

Toidud mis koos juhendajaga valmistatakse süüakse pärast koos ka ära. Seega saavad kõik kõhud täis ja palju tarkust juurde tervislikust toitumisest.

Täpsem info: tel 6516009, mob 56 654 053 või mari@sojaliit.ee

Soovin tellida koolituse:

Kampaanias osalemiseks kliki siia: Soja mäng

Kampaania on lõppenud.

Eesti Sojaliit korraldab soja tutvustamise kampaania kus kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja moodne kaasaskantav tahvelarvuti. Kampaani lõppenud, kestis kuni 12.11.2010.

Kampaanias osalemiseks kliki siia!

Eesti Sojaliit jätkab tervisliku toitumise koolitustega. Seekord tutvustame menüüd vastavalt aastaajale – elame ju loodusega ühes rütmis. Kõike valmistatut saate ise proovida. Tühja kõhuga ei lahku keegi!

Koht: Tallinna Rahvaülikool (Estonia pst 5A) sissepääs siseõuest

Ajad:
Laupäev 06.nov kell 11.00
Teisipäev 09.nov kell 17.30
Neljapäev 18.nov kell 17.30
Laupäev 20.nov kell 11.00
Kolmapäev 24.nov kell 17.30
Laupäev 27.nov kell 11.00
Esmaspäev 29.nov kell 17.30

Koolituse teemad:

• Taimsed piimad Midžu piimamasinaga.
• Jogurt oma köögist!
• Immuunsust ja energiat säilitavad, stressi maandavad jahedad ja soojad joogid.
• Taimsed jõulutoidud: talvesalat, pirukas otse ahjust, jõulukook, küpsised/kreekerid/trühvlid
• Nipid erinevate sojatoitude valmistamisel.

Kui teil on lisasoove koolituste teemade osas, siis andke sellest allpool teada – kas teid huvitab  rohkem taimetoit või segatoit jne. Lisaks võite teada anda, kui keegi teie lähedastest on gluteeni või kaseiinitalumatusega. See aitab koolitust paremini ettevalmistada.

Juhendaja: toidutehnoloog Merike Tärk
Kestvus: kuni 3 tundi
Hind: 100 krooni (kui hiljem ostate meilt mõne kodumasina, siis arvestame koolituse hinna sellest maha!)
Ühele koolitusel osalejate maksimaalne arv 15 inimest.
Lisainformatsioon: info@sojaliit.ee või tel 6 232 837 või 5 246 295 (Merike Tärk)

Registreerumine:

Eesti Sojaliit alustab sojakoolituste uut hooaega. Kevadel toimud sojakoolitused olid väga populaarsed ja juba on inimesed huvi tundud uute sojakoolituste kohta.  Uuel hooajal püüame teha koolitused personaalsemaks ja arvestada ka teie soovidega.

Koht: Tallinna Rahvaülikool (Estonia pst 5A) sissepääs siseõuest
Ajad:
N 23.sept  kell 17.30
L 02.okt. kell 11.00
N 14.okt kell 17.30
L 16.0kt kell 11.00
T 19.okt.kell 17.30
E 25 okt kell 17.30

Koolitusel õpetatakse:

• Erinevate piimade ja piimasegude keetmine kodus.
• Kuidas valmistada Midzu piimamasinaga püreesuppi
• Tofu valmistusviisid.
• Omavalmistatud jogurt.
• Valmistame koos ühs sooja toidu kohapeal
• Võiete ja pasteetide kokkusegamine
• Kõike valmistatud saavad osalejad ise proovida. Tühja kõhuga ei lahku keegi.

Kui teil on lisasoove koolituste teemade osas, siis andke sellest allpool teada, püüame arvestada teie soove. Kas teid huvitab  rohkem taimetoit või segatoit jne. Lisaks võite teada anda, kui te ise või keegi teie lähedastest on gluteeni ning kaseiinitalumatusega. Ka see aitab koolitust meil paremini ettevalmistada.

Juhendaja: toidutehnoloog Merike Tärk
Kestvus: kuni 3 tundi
Hind: 100 krooni (kui hiljem ostate meilt mõne kodumasina, siis arvestame koolituse hinna sellest maha!)
Ühele koolitusel osalejate maksimaalne arv 15 inimest.
Lisainformatsioon: info@sojaliit.ee või tel 6 232 837 või 5 246 295 (Merike Tärk)

Registreerumine lõppenud.

1. septembril 2010 valmis Eestis kasvatatud sojaoast esimene sojapiim – ja seda Eesti Sojaliidu kontori köögis.

Üllatavalt olid Eestis kasvatatud sojaoa maitseomadusted palju paremad kui teistest sojaubadest valmistatud sojapiimal. Arvamus võib olla subjektiivne, aga nii ta oli. Oad olid leotades juba lõhnavamad ja läksid sama suureks kui Risenta sojaoad. Piim säras, nagu ta oleks tehtud pärlipulbrist.

Eestimaist sojauba katsetab põllu peal ka Jõgeva SAI (Sordiaretusinstituut) – seal külvati kevadel maha 0,3 ha kohaliku “HTT Saaremaa” sordi seemne sojaube ja kohe-kohe on neil ka saak koristatud.

Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012-ks aastaks.

Kui te jälgite meie tegemisi, siis saate ka näha seda päeva, millal eestimaine soja müügile tuleb.

7. augustil toimus Kärdlas kohvikutepäev, mis osutus enneolematult populaaseks. Kohvikus Roheline Kapsauss tutvustas uusimaid sojatooteid jms tervislikke toite Merike Tärk Eesti Sojaliidust.

Merikese sõnul on hiidlased on jätkuvalt head, rahulikud, lahked ja uudishimulikud! Üritusel osejaid oli seinast seina, alates väärikatest prouadest kuni noorte jõmpsikateni. Merike tänab kõiki, kes käisite uudistamas sojaoast toidu isetegemise võimalusi.

Huvi pakkusid inimestele ka jaemüügist saadavad sojatooted, kuid sellega oli hiidlastel ka väike mure, et tihti ei jõua Hiiumaale sama lai ja rikkalik tervisliku toidu sortiment kui mandril poodides.

Meeldiv oli kuulda, et väga paljudele oli soja juba tuttav. Külalistele maitsesid sojapiim, erinevad piimasegud, riisi-sojapiima smuuti Hiiu punasesõstraga. Suurt tähelepanu pälvisid ka okarapihvid tofuvõidega, okara-tofu koogike. Kuivatatud sidrunimaitselist okarat ja muudki oleksid soovinud paljud koju kaasa viia.

Imetleti ja maitsti heal meelel dehüdraatoril kuivanud Kassari oranže porgandilaaste, mis olid ostetud eelnevalt Kärdla turult ja siis olid pandud kuivama kohviku avamisel.

Täname kõiki osaleiaid ja loodame, et igaüks leidis midagi, et oma toidulauda rikkalikumaks ja tervislikumaks muuta.

Sojapiimamasin – lugege lähemalt siit.

Jogurtimasin – lugege lähemalt siit.

Dehüdraator – lugege lähemalt siit.

Kõike loomulikku ja looduslikku on lihtne kasutada ja sobitada oma igapäeva ellu! Näiteks olen igal erineval moel tarbinud goji marju ja macat umbes neli kuud, goji marju küll kindlasti rohkem koguseliselt. Goji marjad võlusid mind oma väga naturaalse ja puhta maitsega momentselt.

Hiljuti avastasin, et minu probleemne, väga kuiv nahk on tundmatuseni siledaks muutunud. Eriti käed ja jalad, ainevahetus toimib normaalselt, silmad ei ole enam kuivad ega kipita ka pärast pingutust. Külastades oma arsti, kes diagnoosib minu vananevaid organeid, selgus, et mõned probleemid on isegi aastaga paranenud!

Ma ei häbene öelda, et seda minu eas! Mul on kerge, mõnus askeldada ringi ja ma ei pea raadiot või telekat valjuks keerama, et oma muremõtteid unustada.

Kindlasti aitab mind enamvähem õige toiduvalik – peaaegu taimne, õiged rasvad, õiged suhkrud ja soolad. Lisaks imelised sojapiimatooted, goji marjad ja maca igal päeval. Olen väga õnnelik!

Pakun mõned nipid toidulaua mitmekesistamiseks ja oma tervise eest hoolitsemiseks.

Siin olen kasutanud Sille kaerapätside retsepti, lisaks 2tl macapulbrit, peotäis värsket peenestatud tüümiani (kuivatatud ürti 1sl) ja pisut Herbamare ürdisoola. Kui soovid pisut magusamaitselist, siis lisa 1sl vedelat mett/heledat siirupit vm. Mina lisasin 1sl võilillesiirupit.

Sega niiske käega kõik hoolikalt kokku ja rulli suure ahjuplaadi suuruseks, kahe küpsetuspaberi vahel. Sobita alumise paberiga tainas küpsetusplaadile, viimistle ääred. Lõika noaga tükikesteks nagu ise soovid – kas suutäite viisi või  erineva kujuga. Muidugi võid pärast rullimist ka erineva kujuga küpsiste kuju anda tainale ja siis need üksikult tõsta plaadile.

Küpseta 180 kraadilises ahjus ca 10 min ehk kuni küpsetis on krõmpsuvaks küpsenud, krõmpsus oleneb aga sellest, kui õhukeseks rullid! Vaatamata krõpsusele on küpsetis igale hambale sobiv!

See lisaväärtust saanud küpsetis sobib vahepalaks, suupiste aluseks, jogurtikreemist dipikastme sisse kastmiseks, tofukreemi ja maasikaga – nii kuidas meeldib.

Maca annab fantastilise maitse  küpsetisele.

SOOVITUS Teile, kes Te lisaks loomsele olete menüüsse lülitanud ka sojatooteid, mis on väga tark tegu: Lisa tainasse õli asemel 50-100g võid ja 1-2 kanamuna. Edasi toimi eelneva soovituse järgi!

Praegu on aedades kõikvõimalikku rohelist ja muudki värvi head, kasutage seda! Kui omal aeda pole, tehke sõbrale või tuttavale väike visiit või siis jalutage läbi metsast või turult.

Karulauk sai juba otsa, veel on aga nurmenukku, igavesti noort naati, orasheina, kortslehte, teelehte. Juba raatsin võtta piparmünti, melissi, punet. Iga päevaga annab loodus midagi juurde! Neid kõiki sobib okarapihvide ja pannkookide või vormide ning kastmete hulka lisada.

Merike Tärk

Soja on asendamatu vitaalsuse ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest sojas leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toodetud naisuguhormoonidega. Eaga hormonaalne talitlus nõrgeneb. Soja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetust.

Osteoporoosi ja südame- ning veresoonkonnahaiguste riskid kasvavad. Epidemioloogilistes uuringutes on näidatud soja isoflavoonide positiivne mõju luustikule (isoflavooni toimet võimendab sojas leiduv tsink) ja südamele.

Soja tarbimine vanemas eas on eriti oluline, kuna, soja kergendab probleeme mitmete haiguste puhul, seal hulgas:

• luude hõrenemine
• südame- ning veresoonkonnahaigused
• vähk
• seedehaigused

Osteoporoos (luude hõrenemine)

Soja kaitseb luude hõrenemise eest, temas on ühendeid (isoflavoonid ja Zn), mis kindlustavad kaltsiumi salvestumise luukoes. Sojas leiduvad isoflavoonid, mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka natuke kasvatada.

Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima umbes 50-90 mg isoflavoone päevas. Sellises koguses isoflavoone leidub 100g sojaoas, sojajogurtis võib leiduda kuni 20mg isoflavoone.

Veresoonkonnahaigused

Soja mõjub positiivselt südamele ja veresoontele.
Sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni ja alandavad kolesteroolitaset veres. Seetõttu aitavad sojatooted ravida ja ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse.
Soja on kõige valgurikkam kaunvili ja soja taimne valk on inimorganismile kergesti omastatav. Hoolitsedes, et organism saaks sojatoite, kaitseme me teda südame- ja veresoonkonnahaiguste eest.

Menopaus

Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Sojatooted on naistele asendamatud ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Menopausiga kaasnevad klimakteersed vaevused on tingitud just meessuguhormooni taseme tõusust organismis. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase.

Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliini taset. Tänu oma rasva ja  valgurikkusele, on sojas vähe süsivesikuid. Sojatooted võib arstiga konsulteerimisel lülitada diabeetikule sobiva dieedi menüüsse, seda enam, et sojapiimatooted ei sisalda kolesterooli ning neis on tervislik taimse rasva sisaldus – madal küllastunud rasvade poolest ja rikas küllastumata rasvade poolest.

Soja on kõige valgurikkam teravili ning sojavalk on inimorganismile kõige paremini omastatav. Oma struktuurilt on sojavalk sarnane loomse valguga, kuid ta ei sisalda kolesterooli!.

Soja on ühtlasi ainus valk, mis lahustub vees. Suurele valgusisaldusele vaatamata on sojas vähe süsivesikuid, seega on soja asendamatu toiduaine diabeetikutele.

Allergikust lapsele mõeldes tehtud ilma munata, nisujahuta ja lehmapiimata kook.

Vaja läheb:

• 1,5 dl rosinaid
• 1,5 dl suhkrut
• 4 dl sojajogurtit
• 6 dl kokkusurutult kuiva okarat
• 2 dl sojajahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 2 spl tärklist
• 5 spl õunamoosi

Sojajahu segada küpsetuspulbri, suhkru ja tärklisega, lisada okarale. Sinna juurde lisada ka õunamoos, jogurt ja rosinad, segada läbi, valada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Küpsetada 200-kraadise ahju keskmises osas umbes 30 minutit.

Esimene kirjeldatud inimkatse tulemus, milles uuriti sojatoitude mõju luude tervisele ja luuhõrenemisele, viitas, et sojavalk võib olla mõjus selle kurnava haiguse riski vähendamisel (Potter et al., 1998).

Leiti, et kuuekuine järjestikune 40 grammi sojavalgu (sisaldab 90 mg soja isoflavoone) igapäevane lisamine menopausijärgsete naiste menüüle, suurendas märkimisväärselt, nii luude mineraalide sisaldust, kui ka selja alaosa luude tihedust. Neid avastusi toetas hilisem uurimus, kus uuriti päevase 80 mg soja isoflavoonide koguse mõju luutihedusele (Alekel et al., 2000). See uurimus näitas samuti, et isoflavoonid vähendasid alumisest seljaosast luukaotust naistel, kes muidu oleksid pidanud kaotama 2-3% luu kogusest aastas.

2003. aastal avaldati kokkuvõtlik ülevaade kirjastatud uurimusest, mis kinnitas, et fütoöstrogeenide rikas dieet (seetõttu ka isoflavoone sisaldav) toob nähtavasti kasu luude tervisele (Setchell and Lydeking-Olsen, 2003).  Uurimused Jaapanist ja Hiinast näitavad, et suurimat kogust isoflavooniderikast sojatoitu tarbivatel menopausijärgsetel naistel on kõrgeim mineraalide tihedus selja alaosa luudes kui neil, kes soja vähe tarbivad (Somekawa et al., 2001; Mei et al., 2001).

Palju värskem Hiina naiste uurimus, mis avaldati ajakirjas European Journal of Nutrition, kinnitas tugevat seost soja isoflavoonide ja menopausijärgsete normaalkaaluliste naiste luukaotuse vähenemise vahel (Ye et al., 2006).
Selles uurimuses käsitleti pisteliselt 90. naist, vanuses 45-60 aastat, kes olid määratud ühte kolmest käsiteldavast grupist – kus kuue kuu vältel tarbiti 0 (platseebo), 84 ja 126 mg isoflavoone.

Selgroo ja puusaluu mineraalide tihedust mõõdeti katse alguses ja siis kui see kuue kuu möödudes lõppes. See näitas, et soja isoflavoonide tarbimise suurenedes kahanes luumaterjali kaotus, kus soja isoflavoonid takistavad arvatavasti mineraalide leket luudest.

Materjalid näitavad, et soja isoflavoonid on luude tervisele head. On oluline, nagu mõned uurijad vihjavad, et sojatoidud pakuvad alternatiivravi (HRT-le) osteopoosiriskiga naistele ja see võib pakkuda odavat, ravimitevaba ennetust antud kurnava olukorra puhul (Lydeking-Olsen et al., 2004).

Jaapanis, kus sojatarbimine on kõrgem kui mistahes teises paigas üle maailma, on menopausi aegsete kuumahoogude esinemine palju harvem kui Läänes. Kuid ka Jaapanis endas on erinevusi. Kuus aastat väldanud üle 1000 Jaapani naise uurimine näitas, et neil, kes tarbisid sojatoite, oli kuumahooge üle poole vähem võrreldes nende naistega, kes tarbisid kõige vähem soja (Nagata, 2001).

Samuti näitavad paljud uurimused, et söögile sojatoitude või sojavalgu isolaatide lisamine võb märgatavalt vähendada kuumahoogude sagedust või tõsidust ja ka teisi menopausi aegseid sümptomeid mõningatel naistel.

1995 aastal läbi viidud uurimuses toodi välja, et kuumahoogude esinemine vähenes 40% neil naistel, kes tarvitasid 12 nädala vältel 45 grammi sojajahu tooteid, võrreldes 25% vähenemisega neil naistel, kes tarvitasid nisujahu tooteid (Murkies et al., 1995).

1997. aastal leidis järjekordne uurimus, et kuumahood vähenesid 54% tofut, sojapiima ja misot tarvitavatel naistel, võrreldes 35% vähenemisega kontrollgrupis (Brzezinski et al., 1997).

Kolmas uuring, mis viidi läbi 1998, näitas, et 76 grammise isoflavoonide sisaldusega 60 grammine kogus sojavalgu isolaadi lisandit vähendas märkimisvääselt  kuumahooge 45% ulatuses, võrreldes 35% vähenemisega kontrollgrupil (Albertazzi et al., 1998).

Hiljuti, 2002, näitas Faure et al., et soja isoflavoonide ekstrakt vähendas, võrreldes kontrollgrupi 21% vähenemisega, kaheteistkümne nädalase tarbimise järel kuumahoogude esinemist 61% võrra (Faure et al., 2002). Ei ole üllatus, et mõned uurijad vihjasid, et sojavalk võib pakkuda menopausi sümptomite vähendamiseks alternatiivi hormoonide asendamise ravile (HRT). Konkreetsete isoflavoonide koguste turvalisus ei ole veel kindlaks määratud, seega on parem neid omandada terviklikest sojatoitudest, kui sojaisolaatidest. 

Teadlased on nõus, et sojavalk edendab südame tervist – seda fakti toetab mitu tosinat kontrollitud kliinilist katset. 1995. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud ülevaade käsitles sojavalgu effekti kolesterooli tasemele (Anderson et al., 1995).

38s uuritud juhtumis vähendas loomse valgu asendamine sojavalguga kolesterooli taset 34-l. Ülejäänud neljas katses oli uurimisalusel inimesel juba niigi madal algne kolesterooli tase. Südame tervishoius on sellest saadik sojavalgu roll paljude tervishoiu asutuste poolt laialdaselt aksepteeritud ja heaks kiidetud.

Ühendkuningriigi Joint Health Claims Initiative (JHCI) pakub turunõustamist ja praktika koodeksit nii Suurbritannia toiduainete tööstusele, kui ka tarbijaile, tagamaks, et toidul olevad tervise teemalised väited oleksid teaduslikult tõesed ja legaalselt vastuvõetavad.  2002. aastal  kiitis JHCI heaks vastava tervise alase väite:

“vähemalt 25 grammi sojavalgu tarbimine päevas vähendab kolesterooli taset“  (JHCI, 2002a).

Kuidas sojavalk seda täpselt teeb, ei ole veel selge. 2005. aastal käsitles ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition toodud 23 teadusliku katse ülevaade isoflavoone (fütoöstrogeenid ehk taimsed hormoonid) sisaldavate sojavalkude kolesterooli vähendavat mõju. See ülevaade kinnistas, et sojavalgud alandasid märgatavalt kolesterooli taset, kuid vihjas samuti, et isoflavoonid üksi ei suutnud seda teha (Zhan and Ho, 2005).

Teine uurimus vaatles sojavalkude kolesterooli alandavat toimet tervetel noortel meestel, kui mõneti tähelepanu alt välja jäänud alagrupil. See näitas, et vaatamata isoflavoonide sisalduse tasemele vähendas sojavalk kolesterooli (McVeigh et al., 2006).

Need uurimused viitavad, et antud effekt sisaldab endas sojas olevate tegurite kombinatsiooni, kaasaarvatud: isoflavoonid, sojavalgu peptiidid (väikesed aminohapete ketid, millest valgud koosnevad) ja tema aminohapete sisaldus (sojavalku moodustavad aminohapete jadad, mis võivad erineda märkimisvääselt loomses valgus olevatest). Need tegurid näivad töötavat kolesterooli taseme langetamisel koos ja vähendavad niiviisi südameataki ja insuldi riske.

Otsustasin täna ennast varustada terveks nädalaks pehme tofuga.
Leotasin hommikuks 1pk sojaube ja “töötasin” köögis kella 9-st hommikul kella 12-ni, vahepeal jagus aega ka telefonile ja lehelugemiseks ja teiseks hommikusöögiks!

Keetsin sojaoad 5 masinatäiega, a 200-206g, järgi jäi 80g. Need keetsin õhtul uuesti leotatud ubadega piimaks ja jogurti kääritamiseks.

Pärast nõrutamist kaalus minu saadud kohupiim 1070g! Lisaks “tekkis” veel 760g okarat!

Hinnaks kujunes:

• Elekter 5 kannutäie piima keetmiseks  2.50
• Oad ,o5 kg pakk   24.00
• Sidrunhape ca 10 g   3.15

Seega kokku 29.65 krooni + kulutatud vesi ja omaosalus valmistamisel, kuid boonusena sain ka 760g väärtuslikku okarat!

Igakordsest piimakeetmisest saad okarat ja nii kipub seda palju kogunema. Proovi okara röstida/kuivatada praeahjus ca 100kraadilisel temperatuuril. Kui soovid maitsestada, siis anna talle soovitud maitse lisanditega enne kuivama sättimist.

Samas võib maitsestamata okarat kuivatada, seda on hea kasutada mittemagusates toitudes, ka tugevamini  maitsestatud magusates vormikookides,pannkookides jm, kasutusala on äraarvamatult suur.

Kuivatatud okara säilita  hermeetiliselt suletavas anumas. Katseta, proovi erinevaid võimalusi! Huvitava tulemuse võiksid ka siin teistega jagada!

Mina pakkusin koolitustel hästi vastuvõetud vormitoite/pirukaid, mille põhikomponentideks oli pehme tofu ehk sojakohupiim, kuivatatud/röstitud okara ja sojapiim.

Merike Tärk

Koht: Kärdla Ühisgümnaasiumi õppeköök
Aeg: 11.mai kell 18:00
Koolitus on tasuta!

Soja on väga tervislik ja kasulik toiduaine mida on kasvatatud alates 3000 aastat e.m.a. Sojapiim on heaks alternatiiviks neile, kes ei talu lehmapiima. Taimetoitlastele on soja tooted heaks valgu ja rasva allikaks.

Soja tooted alandavad märgatavalt vere kolestoroolisisaldust, parandavad südametegevust, tugevdavad ja puhastavad arterite seinu, soodustavad seedimist jne jne. Soja tervislike omaduste nimekiri on väga pikk.

Koolitusel õpetatakse:

• Kuidas valmistada ise kodus soodsalt sojapiima.
• Lisaks kuidas teha sojapiimast tervislikku kohupiima.
• Räägitakse mis asi on okara ja kuidas seda kasutada.
• Kuidas saab ise valmistada tofut.
• Kuidas on võimalik ise kodus valmistada jogurtit.
• Kuulete palju muid kasulikke näpunäiteid.
• Lisaks saate ise maitseda sojatooteid

Juhendaja: Tiiu Koppel
Kestvus: kuni 3 tundi
Ühel koolitusel osalejate maksimaalne arv 15 inimest.
Lisainformatsioon: tel. 5220002  e-post: tiiukoppel@mail.ee

Koht: Rohuaia 6, Rakvere. “Norax koolitus” ruumides
Aeg: 12.mai kell 17:30
Koolitus on tasuta!

Soja on väga tervislik ja kasulik toiduaine mida on kasvatatud alates 3000 aastat e.m.a. Sojapiim on heaks alternatiiviks neile, kes ei talu lehmapiima. Taimetoitlastele on soja tooted heaks valgu ja rasva allikaks.

Soja tooted alandavad märgatavalt vere kolestoroolisisaldust, parandavad südametegevust, tugevdavad ja puhastavad arterite seinu, soodustavad seedimist jne jne. Soja tervislike omaduste nimekiri on väga pikk.

Koolitusel õpetatakse:

• Kuidas valmistada ise kodus soodsalt sojapiima.
• Lisaks kuidas teha sojapiimast tervislikku kohupiima.
• Räägitakse mis asi on okara ja kuidas seda kasutada.
• Kuidas saab ise valmistada tofut.
• Kuidas on võimalik ise kodus valmistada jogurtit.
• Kuulete palju muid kasulikke näpunäiteid.
• Lisaks saate ise maitseda sojatooteid

Juhendaja: Merike Tärk
Kestvus: kuni 3 tundi
Ühel koolitusel osalejate maksimaalne arv 15 inimest.
Lisainformatsioon: info@sojaliit.ee