Soja

Posts Tagged ‘sojaoad’

1. septembril 2010 valmis Eestis kasvatatud sojaoast esimene sojapiim – ja seda Eesti Sojaliidu kontori köögis.

Üllatavalt olid Eestis kasvatatud sojaoa maitseomadusted palju paremad kui teistest sojaubadest valmistatud sojapiimal. Arvamus võib olla subjektiivne, aga nii ta oli. Oad olid leotades juba lõhnavamad ja läksid sama suureks kui Risenta sojaoad. Piim säras, nagu ta oleks tehtud pärlipulbrist.

Eestimaist sojauba katsetab põllu peal ka Jõgeva SAI (Sordiaretusinstituut) – seal külvati kevadel maha 0,3 ha kohaliku “HTT Saaremaa” sordi seemne sojaube ja kohe-kohe on neil ka saak koristatud.

Järgmiseks aastaks plaanib Jõgeva Sordiaretusinstituut juba suuremat katsepinda ja kahtlemata saavad Eesti inimesed kodumaist sojauba osta kui selle seeme ametlikult registreeritud saab. Loodame ühiselt selle töö ära teha vähemalt 2012-ks aastaks.

Kui te jälgite meie tegemisi, siis saate ka näha seda päeva, millal eestimaine soja müügile tuleb.

Esimene kirjeldatud inimkatse tulemus, milles uuriti sojatoitude mõju luude tervisele ja luuhõrenemisele, viitas, et sojavalk võib olla mõjus selle kurnava haiguse riski vähendamisel (Potter et al., 1998).

Leiti, et kuuekuine järjestikune 40 grammi sojavalgu (sisaldab 90 mg soja isoflavoone) igapäevane lisamine menopausijärgsete naiste menüüle, suurendas märkimisväärselt, nii luude mineraalide sisaldust, kui ka selja alaosa luude tihedust. Neid avastusi toetas hilisem uurimus, kus uuriti päevase 80 mg soja isoflavoonide koguse mõju luutihedusele (Alekel et al., 2000). See uurimus näitas samuti, et isoflavoonid vähendasid alumisest seljaosast luukaotust naistel, kes muidu oleksid pidanud kaotama 2-3% luu kogusest aastas.

2003. aastal avaldati kokkuvõtlik ülevaade kirjastatud uurimusest, mis kinnitas, et fütoöstrogeenide rikas dieet (seetõttu ka isoflavoone sisaldav) toob nähtavasti kasu luude tervisele (Setchell and Lydeking-Olsen, 2003).  Uurimused Jaapanist ja Hiinast näitavad, et suurimat kogust isoflavooniderikast sojatoitu tarbivatel menopausijärgsetel naistel on kõrgeim mineraalide tihedus selja alaosa luudes kui neil, kes soja vähe tarbivad (Somekawa et al., 2001; Mei et al., 2001).

Palju värskem Hiina naiste uurimus, mis avaldati ajakirjas European Journal of Nutrition, kinnitas tugevat seost soja isoflavoonide ja menopausijärgsete normaalkaaluliste naiste luukaotuse vähenemise vahel (Ye et al., 2006).
Selles uurimuses käsitleti pisteliselt 90. naist, vanuses 45-60 aastat, kes olid määratud ühte kolmest käsiteldavast grupist – kus kuue kuu vältel tarbiti 0 (platseebo), 84 ja 126 mg isoflavoone.

Selgroo ja puusaluu mineraalide tihedust mõõdeti katse alguses ja siis kui see kuue kuu möödudes lõppes. See näitas, et soja isoflavoonide tarbimise suurenedes kahanes luumaterjali kaotus, kus soja isoflavoonid takistavad arvatavasti mineraalide leket luudest.

Materjalid näitavad, et soja isoflavoonid on luude tervisele head. On oluline, nagu mõned uurijad vihjavad, et sojatoidud pakuvad alternatiivravi (HRT-le) osteopoosiriskiga naistele ja see võib pakkuda odavat, ravimitevaba ennetust antud kurnava olukorra puhul (Lydeking-Olsen et al., 2004).

Kuna vahel inimesed seostavad sojatooteid geneetiliselt muundatud toodetega (GMO), siis avaldame meil müüdavate Risenta sojaubade kvaliteedi sertifikaadi.

See sertifikaat tõendab, et meil müüdavad sojaoad ei ole geneetiliselt muundatud.

Certificate for Soy beans
RISENTA SOLLENTUNAHOLMSVÄGEN 13-15 S-192 78 SOLLENTUNA SWEDEN phone +46 8 586 27 500 fax +46 8 611 53 66
Product specification for:	Soya beans
Article number:	120589 (25kg), 120588 (1ton), 120550 (12×1kg), 070620 (6×500g)
Issued date:	11/5/08
Approved by:	Monica Demorior, Quality Manager
Product:	soya beans
Quality Grade:	grade 1
Variety:	white hylum
Size/count:	8mm
Composition:	99,5% soya beans
Organoleptic standard:
Apperance, flavour, texture:	Small, round and light brown in colour. Free flowing and free from foreign taint, mould and infestation
Raw materials requriments:
	The raw material shall comprise soya beans, which shall display good characteristic flavour, odour and texture. The supplier shall on buyer’s request provide assurance that the soya beans have been grown in accordance with good agricultural practice. Pesticides The supplier shall provide assurance that the soya beans do not contain pesticide residues exceeding EU maximum levels. Irradiation Use of raw material or ingredients processed by irradiation is not accepted. GMO The product is not allowed to be of GM-origin. If risk for cross-contamination of GM-product excist, the supplier is requested to inform Risenta AB in writing. (Seda toodet ei lubata meile tarnida geneetiliselt modifitseeritud (GMO) tootena. Kui eksisteerib GM toote ristsaastumise risk, siis peab tarnija sellest Risenta AB firmat kirjalikult teavitama.) Allergens For every product delivered to Risenta the document 2.9.4 Risenta Allergen Declaration must be filled in. See attached document.
Microbiological standards
Total plate count	max log 6 – cfu/g
Moulds	max log 4 – cfu/g
Yeast	max log 4 – cfu/g
Colifroms	cfu/g
E.coli	cfu/g
Salmonella	negative in 25 gram
Chemical Standards
Moisture	max 14%
Aflatoxin B1	ppb
Aflatoxin B1, B2, G1, G2	ppb
Ochratoxin A	ppb
Preservative SO2	ppm
Peroxide	meq/kg fat
Free fatty acids	%
Tolerance of defects
Broken/splits	max 1%
Damaged	max 1%
Forign material	max 0.1%
Sclerotinia	none
Discoloration	%
Requirements:
	All analyses shall be performed according to approved analytical methods (e.g. AOAC, ISO, FAO/Codex).
	Sampling shall be in accordance with the FAO/WHO Codex Alimentarius Sampling Plans for Pre-packed Foods (1969, AQL-6.5, CAC/RM 42-1969).
	Product shall be in accordance with EU legislation.

Paari viimase aasta kestel oleme me kuulnud, kuidas soja on väga hea toitainete allikas ja kaitseb südamehaiguse, teatud vähivormide vastu ja võib vähendada luuhõrenemise ja menopausi sümptomeid – ta võib suurendada isegi aju võimeid.

Samas ei ole kõik soja käsitlevad teated soodsad ja mõned inimesed on soja tervislikud omadused kahtluse alla seadnud ning teised läinud isegi nii kaugele, käivitades jõulise sojavastase ristisõja. Tulemuseks on segadus – inimesed ei tea, mida uskuda.

Sojatarbimise ajalugu

Sojaubade turvalisel tarbimisel on pikk ajalugu, mis ulatub 11. sajandisse enne meie ajastu algust. Esimesed teated pärinevad Põhja-Hiina idaosast. Alates esimesest sajandist, kuni 16. sajandi keskpaigani toimus soja kasutuselevõtt paljudes Aasia maades, kaasa arvatud Jaapanis ja Indias. 1765. aastal toodi sojauba USAsse (JHCJ, 2002). Sellest ajast alates on sellest saanud paljude inimeste tähtis toiduosa ja soja on saanud tänu temas leiduvatele toitainetele ja tervist edendavatele omadustele hilisematel aastatel taimetoitlaste ja toortoiduliste poolehoiu osaliseks. Samas toimub koos soja populaarsuse kasvuga sojaoa kasulikkuses kahtlevate kriitikute arvu kasvamine.

Toitumisalane väärtus

Soja (Glycine max) on konkreetselt heaks valkude allikaks, sisaldades kaheksat inimkehale vajalikku aminohapet. Sojapiim ja teised sojatooted on rikkaks rikastamata rasvhapete allikaks (kaasa arvatud „head rasvad“ – Omega 3) ja  samuti on sojatooted kolesteroolivabad.

Võrreldes lehmapiimaga, sisaldab sojapiim vähem küllastunud rasvhappeid ja rohkem kolesteroolitaset vähendada võivaid vajalikkeküllastamata rasvhappeid.

Sojatooted pakuvad suurepäraseid haigustega võitlevaid antioksüdante, B grupi vitamiine (kaasa arvatud folaat, ehk looduslikult eksisteeriv veeslahustuva vitamiini B9 üks vorme) ja rauda. Kaltsiumiga rikastatud sojatooted, nagu sojapiim ja tofu on selle tähtsa mineraali väärtuslikeks allikateks, ilma tavalistes piimatoodetes oleva rikastatud loomse rasva, loomse valgu (kaseiini) ja kolesteroolita.

200 ml sojapiima sisaldab suure osa kogu päeva kaltsiumivajadusest, eriti rohkesti aga saab organism kaltsiumi kui lisate sojapiimale Peruu maca pulbrit, milles on väga kaltsiumirikas. Samuti võite sinna lisada seesamiseemneid, millised annavad macaga võrreldes poole vähem kaltsiumit.

Paljud sojatoidud sisaldavad samuti väärtuslikke kiudaineid, millised on olulised seedesüsteemi tervislikuks toimimiseks ja kolesterooli hulga vähendamiseks. Sojatooted, eriti need, mis on valmistatud tervetest sojaubadest, pakuvad suurt valikut toitumis- ja tervisealastest kasulikest teguritest.

Vahendame viimaseid teadusuuringuid VVF (Vegan’s and Vegetarians’ Foundation) abiga soja teemadel.
Dr. Justine Butler, VVF vanemspetsialist

Tõlkis Enn Kaljo

Luukadu ehk osteoporoos nõrgendab luid muutes nad hapraks ja kergesti murduvaks. Inimesele võib luumurd saatuslikuks saada, sest puusamurrust paranevad vaid pooled ning pooled jäävad sõltuma abivahendeist või teistest inimestest.

Põhjamaades on luukadu levinud haigus, kuigi toit sisaldab tavaliselt küllaldaselt kaltsiumi ja ka kaltsiumi tablettide söömine on populaarne.

Luustik on pidevalt uuenev kude. Vana luu lahustub ja uus tekib asemele. Üleminekuaastate järgselt on see tasakaal tugevasti luu hävinemise suunas nihkunud ja luustik nõrgeneb kiiresti. Naine kaotab aastas 1 -3 % oma luumassist.

Nõrgenemine on tingitud östrogeenide vähenemisest. Viimased parandavad organismi kaltsiumtasakaalu. Nad takistavad vana luud õgivaid rakke ja ergutavad uut luud moodustavaid rakke.

Aasias on luukadu harvaesinev haigus, kuigi teoreetiliselt peaksid sealsed inimesed kuuluma riskigruppi. Seda juba tänu oma haprale kehaehitusele ja sellele, et võrreldes soomlastega saavad nad vaid kolmandiku osa kaltsiumist.

Põhjuseks on Aasia rahvaste poolt toidust saadavad taimsed östrogeenid, isoflavoonid. Isoflavoonid on kaunviljades,  esinevad ainerühmad, millel on hormoonidele, vitamiinidele ja antioksüdantidele sarnaseid omadusi. Inimese poolt toiduks tarvitatavatest taimedest on märkimisväärsel hulgal isoflavoone vaid sojaubades.

Isoflavoonid tugevdavad luustikku

Teadlased on uurinud sojauba, et selgitada, missugused temas leiduvad ained tagavad sellise efekti. Katseid tehti tavalise soja ja sojaga, millest olid isoflavoonid eraldatud. Tulemused üllatasid: soja, milles isoflavoone polnud, halvendas kolesterooliarvu, isoflavoonidega soja parandas seda. Teine uurimus näitas, et vaid isoflavoonidega soja suurendas luutihedust. Algas süstemaatiline isoflavoonide mõju uurimine luustikule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et soja looduslikud isoflavoonid takistavad luustiku nõrgenemist, parandavad kaltsiumi sidumist luudesse ja kaltsiumi tasakaalu organismis.  Soja isoflavoonid ongi selgitus sellele, et Aasias püsivad luud tugevad vähese kaltsiumi tarbimise juures.

Küllastatud rasvhapete asendamine tervislikumate valikutega vähendab südametõvedesse haigestumise riske tervelt viiendiku võrra, ehk 20%, nii väidavad USAs läbi viidud uurimuse tulemused.

Harvardi meditsiinikooli meeskond analüüsis kaheksa varasema uurimuse andmeid, mis hõlmasid enam kui 13 000 inimest.
Eksperdid ütlesid, et võis ja lihas leiduvate küllastatud rasvhapete tarbimise vähendamine on vaid üks osa tervislikust toitumisest. Täiskasvanud ei tohiks küllastatud rasvhapetest saada rohkem kui 11%  oma päevasest energiakogusest, kuna need rasvad tõstavad artereid ummistava nn. halva kolesterooli hulka.

Samas on polüküllastumata rasvhapetel vastupidine toime – nad tõstavad nn. hea kolesterooli hulka.

Harvardi meditsiinikooli meeskonna koostatud analüüs näitas, et polüküllastumata rasvhapete 5-protsendiline tarbimise tõus toob kaasa 10-protsendilise südamehaiguste riski vähenemise.

Keskmiselt oli vaadeldud uurimustes polüküllastumata rasvhapete tarbimist suurendatud 10 protsenti, mis tagas nelja-aastase perioodi jooksul viiendiku võrra väiksema südamehaiguste riski.

Victoria Taylor Briti terviseühingust märkis, et kõnealune uurimus ei võtnud arvesse seda, kas küllastatud rasvhapete asendamine monoküllastumata rasvhapetega, nagu oliivi- või rapsiõli, omab sarnast toimet või mitte.

Küllastatud rasvhapped

Või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli.

Monoküllastumata rasvhapped

Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado.

Omega-3 polüküllastamata rasvhapped

Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid.

Omega-6 polüküllastumata rasvhapped

Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid.

Transrasvhapped

Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates.

Allikas: Postimees online

Mis teeb soja nii eriliseks toiduaineks?

Soja on väga valgurikas ja tema aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele.

Toetudes Valio poolt läbiviidud uuringutele on Eestis ligi 100 000 inimest kes ei talu lehmapiima.  Sojaubadest valmistatud sojapiim on nendele asendamatuks alternatiiviks.

Sojapiim on kergesti seeditav ja aitab suurendada jõudu ja võimaldab rohkem lihasenergiat dieedi ajal.

Soja tooted on raviomadustega – neil on kolesterooli langetav toime. Nad kaitsevad aju,  aeglustades aju vananemise protsesse.

Sojal on peavalu ja põletikulisi protsesse vähendav toime.

Taimetoitlastele on sojapiim heaks valgu ja rasva allikaks.

Sojaubades sisalduv rasv kujutab inimorganismi jaoks väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane oliiviõliga – madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete – linool ja alfa-linoleenhappe vahekord.

Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele soodustades kaltsiumi jäämist luudesse.

Ojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini mille vaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme.

Sojas on suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul.

Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.

Toitumisteadlased soovitavad päevas tarvitada 100-300g sojapiima või sojapiimatooteid. Sojapiima väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24-36 tundi.

Sojatoodete regulaarne söömine:

* alandab märgatavalt vere kolestoroolisisaldust
* parandab südametegevust
* mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt
* soodustab seedimist
* lagundab sapikive ja aitab ära hoida uute kivide teket
* reguleerib veresuhkru sisaldust ja insuliini tootmist
* vähendab vähki haigestumise ohtu
* menopausis korvab edukalt looduslikke östrogeene
* aitab ära hoida osteoporoosi;
* seob ja viib välja mürkaineid:
* tugevdab närvisüsteemi
* sisaldab heas vahekorras omega-3 ja omega-6 rasvhappeid.

Sojauba sisaldab keskmiselt:

Valku 28-45%
Taimset rasva 16-23%
Süsivesikuid 14-20%
Toorkiudu 5-9%
Mineraale 3-6%

Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandžuurias (Kirde-Hiinas).  Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eritipalju retsepte pärit just Aasia köögist.

Üks legend pajatab, et Põhja-Hiinas ringi rändavad nälginud talumehed leidsid metsikult kasvavaid taimi hernetaoliste teradega.

Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a). Teda tuntakse “Hiina põllumajanduse isana”.  Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit – Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India.

Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja tähtsusest räägivad ka talle antud nimed:  Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind.

Euroopasse saabus soja 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimused ei olnud sojakasvatuseks rahuldavad. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmehest rändur Samuel Bowen, kes tõi sojaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765.

Ameerikasse jõudis sojauba 18 sajandil ja üldse mitte toiduainena vaid teda kasutati laevade ballastina.

Erinevaid sojatooteid kasutati juba iidsel ajal ka tõhusate ravivahenditena.